Vana mees, kes jõule igatseda ei oska

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lev Zukerman ei pea rahvusest tulenevalt jõule, kuid ta naudib sel ajal mõnusat küünlavalgust.
Lev Zukerman ei pea rahvusest tulenevalt jõule, kuid ta naudib sel ajal mõnusat küünlavalgust. Foto: Meelis Meilbaum

Lev Zukerman on üks neist paljudest, kelle jaoks pole jõule olemas. Juudi rahvusest mees elab vana testamendi järgi ja nii ei külasta teda ka jõuluvana ega poeta kinke olematu kuuse alla. Sellest aga ei oska ta erilist puudustki tunda.

“Jõule, neid pole ma iialgi pidanud,” tunnistab 75-aastane Lev Zukerman oma Sõmeru kodu aknast välja vaadates. Küünlad põlevad ja sajab laia lund, talvine pööripäev on kohe käes. Jõulupühad on Lev Zukermanile päevade reas nagu kõik teisedki. On küllalt tõenäoline, et pensionärist mees vaatab sel õhtul igavuse peletamiseks televiisorit. Mõte, see tahab ikka rändama minna aegade taha. Iseäranis siis, kui kõlavad kaunid jõululaulud. Ehkki juudi verd mees jõule ei pea, pole tal midagi nende vastu. “Laulud, jah, ei jäta külmaks. Päris mõnus ja ilus muusika,” ütleb ta.

Kaunid sõnad viivad ikka tagasi lapsepõlve. Väike Lev oli kord küll pärinud oma emalt, miks teiste laste kodudes on kuusk, aga neil mitte. “Ta ütles, et pole kombeks, ja oligi jutt otsas,” meenutab Lev Zukerman. Aega on liiga palju mööda tiksunud, ent ta arvab, et vastus tookord teda rahuldas. “Mis mul üle jäi. Vanemaid austati,” sõnab mees. Küll aga ei meenu talle, et tema enda lapsed oleks jõulukuuse kohta midagi küsinud. Ega ka selle kohta, miks juudid jõule ei pea.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles