Kodutute varjupaigas oli jõuluõhtusöögi eel väga vaikne

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kodutute varjupaigas oli kella nelja paiku pärastlõunal vaikne. Suurem osa mehi oli päevasest pikast jalutuskäigust väsinud ja magas.

Üheksast varjupaigas elavast mehest oli ärkvel vaid üks, Valeria. "Isa pani mulle naisenime jah," sõnas muiates mees, kes veetis aega TV6-st filmi vaadates ja oli üsna vaoshoitud, kuid kõneles siiski, et need on tema esimesed jõulud varjupaigas ja ta loodab, et järgmisteks jõulupühadeks on tal juba oma elamine. Tema kõrval diivanil tukkus üks kaaslane.

Varjupaiga administraator Tiiu kooris pidulikuks söömaajaks kartuleid. Neljandat aastat siin töötav naine on täna esimest korda jõulude ajal tööl. Ta teatas, et kõiki elanikke kohal polegi, mõni on sõitnud ka sugulastele külla.

Jõululaupäeval, sel perepühal, püütakse ka siinsetele meestele veidi pidulikkust ja hingepidet pakkuda. 

"Täna õhtul on ühine söömine: laual on kartul, verivorstid, kapsad, kõrvitsad ja koogid," sõnas Tiiu. 

Jõuluvana pole aga kodututel käinud ja ega ta tulegi. Kui mitte arvestada neid inimesi, kes teevad heast tahtest ise kodutute varjupaigale kingitusi. "On isegi keedetud suppi ja toodud," sõnas Tiiu.

Heledasti valgustatud maja jäi Virumaa Teataja meeskonnast maha vaiksena, kuigi oli märgata, et elanikud tasapisi ärkama ja end pidulikuks õhtusöögiks valmis seadma hakkavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles