Tellijale
Kiri: Faehlmanni sünnipäeva tähistamisest Rakkes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvuseepose “Kalevipoeg” mõtte algataja, kirjanik ja arst, keeleuurija, Õpetatud Eesti Seltsi esimene esimees Friedrich Robert Faehlmann sündis 31. detsembril 1798 Rakke lähedal Aos. Sel aastal möödub tema sünnist 220 aastat.
On teada, et Faehlmannid põlvnevad Kadrina kihelkonnast Vohnja vallast. Friedrich Roberti isa Heinrich Johann oli Ao mõisas mõisavalitseja. Pärast Friedrichi ema surma võttis mõisaomanik von Paykull poisi enda perekonda ja temast sai Friedrichi esimene õpetaja. Andekas poisis avaldus varakult soov õppida. Ao härrastemajas sai alguse tema huvi arstiteaduse vastu. Üheksaaastase Friedrichi viis isa Liigvalla mõisa kooli, kus ta õppis kaks aastat. Seal õppis ta baltisakslasest õpetaja Venzelit kuulates tundma paljude rahvaste muinasjutte. Aos tekkis tal ka huvi eesti rahvaluule vastu. Juba lapsena mõistis ta, et eestlased on kannatliku loomuga, aus ja iseloomuga rahvas, kel jääb puudu vaid haridusest. Tartu ülikoolis õppides tegi ta koolivaheaegadel pikki jalgsimatku Ao ümbrusesse, pannes kirja rahvapärimusi ja Kalevipoja muistendeid. Tervise halvenedes püüdis ta siiski üles kirjutada Kalevipoja jutte, jätkates tööd eesti keele ja rahvaluule uurijana. Ao jäi talle kalliks surmani, sinna tahtis ta ikka tulla.