Mullu kasvas hüppeliselt merehädaliste hulk

Merel satub hätta üha enam inimesi. Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskus registreeris 2018. aastal 286 merepäästejuhtumit ning abi vajas 739 inimest. 2017. aastal registreeriti 278 merepäästejuhtumit ja abi osutati 570 inimesele.

"Muret tekitab hätta sattunute hulga kasv. Tihtilugu arvatakse, et merel midagi ei juhtu, kuid tasub siiski mõelda, et merel on vahemaad oluliselt suuremad ning hätta sattudes tähendab see paraku ka ooteaega, kuna kiire abi saabumine võtab kordades rohkem aega kui maismaal," ütles politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

Kutselised ja vabatahtlikud merepäästjad päästsid eelmisel aastal 598 inimest, ise pääses 130, hukkus üheksa ja teadmata kadunud on kaks inimest. Õnnetusseisundina käsitletud olukordi oli 45 ja nendes vajas abi 227 inimest. Õnnetusseisundi puhul on tegemist olukorraga, kus inimest, laeva või muud sõidukit ähvardab oht ning viivitamatult on vaja abi.

"Selleks et meresõit oleks turvaline, saavad vee peal liiklejad ise palju ära teha. Enne veele minekut tuleb end hoolikalt sõiduks ette valmistada ja ära teha kaarditöö. Alati tuleb kaasa võtta piisav kütusevaru, hooldada korrektselt veesõidukit, loomulikult tuleb kasutada päästevahendeid ning mitte ületada pardale lubatud reisijate arvu. Ka talvised väljakutsed näitavad, et valitsevat olustikku ei osata hinnata. Tihti tahetakse jää peal minna vahetult pärast selle tekkimist, kui see veel ei kanna," rääkis Kohtla.

Merel juhtus enim sündmusi Põhja ja Lääne prefektuuri vastutusalas. Kõige rohkem teatati merevalvekeskusele ilmastikuga seotud juhtumitest ning juhitavuse kaotanud või tühjalt triivivast paadist. Samuti oli rohkesti teateid punasest signaalraketist ning vee- ja õhusõiduki personaalse avariipoi aktiveerimisest.