Hunte maakonnas liigub, ent küttimislube napib

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hundid on rappinud tänavu Lääne-Virumaal kariloomi omajagu. Suvel õpetasid soed järelkasvu välja Kloodi külas, kus maaomanik Sergo Sokolovil olid ette näidata pahategijate värsked jäljed.
Hundid on rappinud tänavu Lääne-Virumaal kariloomi omajagu. Suvel õpetasid soed järelkasvu välja Kloodi külas, kus maaomanik Sergo Sokolovil olid ette näidata pahategijate värsked jäljed. Foto: Kasper Mäe

Ehkki keskkonnaamet suurendas tänavusel hundijahihooajal küttimiseks lubatud kiskjate arvu, on see kohalike jahimeeste kinnitusel uutes piirides Lääne-Viru ohjamisalal endiselt ebapiisav.

Keskkonnaameti peadirektori mõned päevad tagasi allkirjastatud dokumendi kohaselt suurendati huntide küttimismahtu seniselt 38 isendilt 60-le ehk juurde anti 22 luba. Paraku mitte ühtegi Lääne-Viru ohjamisalale, mille piirid ulatuvad otsapidi Järva- ja Jõgevamaale.

Pühapäeval keskkonnaametile koos põhjendusega uue taotluse suurendada Lääne-Viru ohjamisalal huntide küttimise limiiti saatnud Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak kõneles, et huntide arvukus on Lääne-Virumaal endiselt suur: jahimeeste vaatlusandmete põhjal liigub maakonnas viis hundikarja pluss sama palju üksikuid hunte. Hinnanguliselt võib nende koguarv ulatuda kahekümne viie kanti. “Küsisime juurde neli luba, aga kas üldse või millal need saab, ei oska küll öelda,” lausus Villak.

Tagasi üles