/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/09/11703328t1ha7f4.jpg)
Mullu kasvas hüppeliselt liikluses hukkunute arv, milles mängisid olulist rolli ülimalt traagiliseks kujunenud suvekuud, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) värskest ülevaatest.
Liiklussurmade arvu lõid mullu üles ülitraagilised suvekuud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2017. aastal nõudsid liiklusõnnetused 48 inimelu, siis mullu hüppas see arv 67 peale. Juba aasta algus ehk jaanuar oli väga avariiderohke ning liikluses jättis elu koguni 11 inimest. Veebruaris, märtsis ja aprillis said surma vastavalt kaks, kolm ja neli liiklejat, kuid siis hakkasid liiklussurmad taas sagenema.
Mais kaotas liikluses elu kaheksa, juunis ja juulis kummalgi kuul kümme inimest ning augustis veel kaheksa. Aasta lõpp oli juba palju rahulikum: septembris, oktoobris, novembris ja detsembris oli hukkunuid vastavalt kaks, kolm, kaks ja neli.
Mullu kasvas ka liikluses vigastada saanute arv, mis oli aasta lõpuks 1824. Aasta varem oli vigastatuid 1728. Raskeid liiklusõnnetusi oli mullu 1463 tunamulluse 1410 vastu.
Kõige rohkem vigastatutega liiklusõnnetusi oli mullu Harjumaal, kokku 759, kusjuures avariide arv suurenes eelneva aastaga võrreldes 16 protsenti. Lääne-Virumaal oli mullu raskeid õnnetusi 66 ja kasv 55 protsenti.
Politsei märgib, et liiklusõnnetuste statistika juures on oluline ka liiklussageduse kasv, mis oli mullu kuus protsenti. Kindlustatud sõidukeid oli aga Eestis mullu 720 406.