Homme saabub Eestisse Belgia kaitseväe kontingent, et ühineda neljaks kuuks Tapal paikneva Ühendkuningriigi juhitud NATO lahingugrupiga ning vahetada välja seal eelmise aasta algusest teeninud Taani kaitseväelased.
Belgia kaitseväelased ühinevad Tapal paikneva NATO lahingugrupiga
Belglased saabuvad Eestisse neljapäeval Lätist kolmes kolonnis, milles on kokku ligi 100 sõidukit, liikudes marsruudil Ikla–Pärnu–Sindi–Paide–Tapa. Plaani kohaselt alustab esimene kolonn liikumist neljapäeva hommikul ja viimane kolonn peaks saabuma Tapale neljapäeva õhtul.
Belgiast Eestisse tuleva üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais' ehk Ardennais' küttide pataljonil. Üksuses on ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat, nende hulgas Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osa on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje-raketisüsteemidega.
Eestisse saabuvat jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguan – tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.
Belgia kaitseväelaste kontingent ühineb Tapal Ühendkuningriigi juhitava NATO lahingugrupiga ning hakkab osalema väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda kevadisel õppusel Kevadtorm.
Belgiat ja Eestit ühendab aastatepikkune kaitsekoostöö. Eesti merevägi on alates 1998. aastast koolitanud oma ohvitsere Belgia-Hollandi miinitõrjekoolis EGUERMIN, mis on alates 2006. aastast ka NATO miinitõrje oivakeskus. Belgia oli esimene NATO riik, kelle õhuvägi panustas 2004. aastal alustatud Balti õhuturbemissiooni, Ämaris paiknesid Belgia õhuväelased esimest korda 2016. aasta jaanuarist aprillini. 2014. aastast on Belgia kaitseväelased osalenud Kevadtormi õppustel. 2016. aastal ühines Belgia Tallinnas paikneva NATO küberkaitsekoostöö keskusega.