Täna hommikul peeti Tapa linnakus tseremoonia, kus eelmise aasta algusest liitlaste lahingugrupis teeninud Taani kontingent andis vastutuse üle Belgia kaitseväelastele, kes jäävad Eestisse neljaks kuuks.
Belgia kaitseväelased ühinesid Tapal paikneva NATO lahingugrupiga
Tseremoonial osalesid peaminister Jüri Ratas, kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ning lahingugruppi panustavate riikide esindajad ja kaitseväelased.
"Taani vabatahtlikud olid meie kõrval juba vabadussõja ajal, aga teie töö NATO lahingugrupis on järjekordne väljapaistev panus nii Eesti kui kogu Euroopa julgeolekusse," ütles peaminister, tänades Taani sõdureid nende panuse eest siinses NATO lahingugrupis.
"Usun, et vilunud Ardenni kütte ei hirmuta Eesti talv ega Eesti metsad. Loodan, et oma sõjaliste ülesannete kõrval on teil mahti kogeda ka Eesti külalislahkust," lisas Ratas, tervitades Tapale saabunud Belgia üksust, mille tuumiku moodustavad Ardenni küttide pataljoni kaitseväelased.
Belgiast Eestisse saabunud üksuse tuumik põhineb väärika ajalooga Chasseur Ardennais' ehk Ardenni küttide pataljonil. Üksuses on ligikaudu 300 Belgia kaitseväelast ning umbes 100 ühikut lahingutehnikat. Selle hulgas on Šveitsi päritolu soomustransportöörid Piranha, millest osa on varustatud Spike-tüüpi tankitõrje-raketisüsteemidega.
"Meil on hea meel liituda Eestis paikneva rahvusvahelise NATO lahingugrupiga. Täname kõiki, kes panustasid meie Eestisse saabumise ettevalmistustesse. Samuti täname Taani kontingenti panuse ja koostöö eest. Oleme valmis oma missiooni täitmiseks Eestis," ütles Belgia kontingendi ülem major David Paitier.
Eestisse saabunud jalaväeüksust on tugevdatud 120-millimeetriseid miinipildujaid kasutava rühmaga, Leopard Leguan tüüpi sillatanke kasutava lahingpioneerirühmaga ning logistika, sõjaväepolitsei ja meditsiini toetuselementidega.
Ühendkuningriigi juhitava liitlaste lahingugrupi koosseisus hakkab Belgia kontingent osalema väljaõppeüritustel ning harjutustel. Sealhulgas on belglastel kavas osaleda kevadisel õppusel Kevadtorm.