:format(webp)/nginx/o/2019/01/31/11755851t1h66f2.jpg)
Lääne-Virumaa aasta teo konkursile esitatud mullustest tuumakatest tegudest valiti rahvahääletusel aasta teoks Üllar Saaremäe, Toomas Suumani, Pille-Riin Purje ja Tiina Mälbergi korraldatud Eesti esimene üldluulepidu, kuldseimaks isikuteoks tunnistati Pamela Marani raamat “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”.
Rakvere linnuses toimunud Eesti esimene üldluulepidu viis eesti luule kaudu rännakule läbi Eestimaa ajaloo ja rahva hinge. Üldluulepeo kava jagas eesti luuleloo neljaks ajajärguks.
Ärkamisaja poeesiast tegi valiku peo lavastaja Üllar Saaremäe, Eesti esimese iseseisvusajaga tegeles Raadioteatri toimetaja Pille-Riin Purje, nõukogude ja väliseesti luulega näitleja ja lavastaja Toomas Suuman ning luulega taasiseseisvumisest tänapäevani näitleja Tiina Mälberg.
Luulet esitasid ligi 30 näitlejat, ühiskonnategelast ja kirjanikku.
Üldluulepeo korraldaja Üllar Saaremäe lausus, et on tunnustuse üle väga uhke. “Kuna ma ei teinud seda üksi, võin öelda, et see oli “Eesti Vabariik 100” üks tähtsündmusi,” märkis ta ning soovitas hakata korraldama ka maakondlikke luulepidusid. “Sellest võiks saada üks uhke traditsioon,” arvas Saaremäe. Pille-Riin Purje tsiteeris Juhan Liiva: “Luule on tuul, aga tuuleta läheb maa haisema.” Tiina Mälberg lisas, et on väga tänulik, et luulelugemine inimesi kõnetas ja nad selle poolt hääletasid.
Isikuteo kandidaatidest pälvis enim hääli Pamela Marani raamat “Eesti vanaemade lood ja salatarkused”. See teos koondab ühe põlvkonna vaimuvara 480 leheküljele. Pamela Maran sõitis üheksa kuuga läbi 15 maakonda ja külastas Eesti vabariigi juubeli auks 100 vanaema, kellelt päris rahvatarkuseid, iidseid retsepte, nippe, nõuandeid, mida sai kokku üle 700, samuti pani kirja lood sõjaajast, küüditamisest ja teised vanaemade mälestused.
Pamela Maran tunnistas, et temale, kes ta on alles viis aastat virulane olnud, on vanaemade-raamatu tunnustamine väga suur au, seda enam, et kandideeris palju toredaid tegusid.
“Loodan, et igaüks meist leiab iga päev aasta teo, mida tunnustada ja öelda – olgu naabrimees, kes visanud su akna alt lund, tubli üksikvanem, raske haigusega võitlev inimene või müüja, kes leiab võimaluse sulle naeratada. Katsume häid tegusid iga päev märgata ja öelda kellelegi südamest aitäh,” kõneles Maran.
Virumaa Teataja peatoimetaja Eva Samolberg-Palmi ütles, et on eriti tore, kui maakondlike suursündmuste ja üleeestilist kõlapinda saanud ürituste kõrval jõuavad parimate sekka kogukondlikud ettevõtmised. “Seekordseks üllatajaks oli kindlasti Roela rahva algatus istutada koduvallas sadakond puud. Aktsioon sai tubli poolehoiu ja see ongi maakondliku aasta teo valimise eesmärk: anda sõna rahvale ja väärtustada neid tegusid, mis inimestele korda lähevad,” sõnas ta.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum ütles, et tänavu oli nominentide valimine eriti raske. “Tundub, et nende asjade tegemisele on pühendatud nii palju oma tunnet ja südant,” märkis ta.
Omavalitsuste liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi rõhutas nomineeritud tegude tähtsust kogukonnale.
“Tänavune saak oli väga hea. Mul on hea meel, et Lääne-Virumaal märgatakse tublisid tegijaid ja esitatakse neid konkurssidele. See, et hääletajaid oli palju, näitab, et aasta teo konkurss on populaarne ja meie maakonna inimesi huvitab, kes on tublimad, ja nad tahavad tunnustamises kaasa rääkida.”
Aasta teo valimist korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja. Võitjad selgitatakse välja rahvahääletusel. Hääletada oli võimalik nii elektrooniliselt kui ka kirja teel või maakonna raamatukogudes. Viimast aitas korraldada Lääne-Virumaa keskraamatukogu.
Aasta tegu valiti juba 16. korda. Sel aastal esitati rekordarv kandidaate ning lõpphääletusele jõudis rohkem nominente kui varasemal aastal. Ühistegu hääletas 1038 ja isikutegu 1119 inimest. Tunnustusüritus toimus Rakvere linnuses.
Esikolmik
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)