Peipsis ja sinna suubuvates jõgedes on palju ohtlikke aineid
3. veebruar 2019, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keskkonnauuringute keskuse töötajad leidsid mullu sügisel Peipsi järvest ja sinna suubuvatest jõgedest hulga ohtlikke aineid.
Peipsi järve Eesti-poolsetest seirejaamadest, Emajõest, Piusa jõe ning Rannapungerja jõe alamjooksult võetud proovidest leiti glüfosaati, AMPA-t, LC-pestitsiide ja perfluorooktaansulfoonhapet (PFOS), selgub keskkonnaministeeriumile esitatud aruandest. Setteproovidest määrati polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH), polüklooritud bifenüüle, pestitsiide, klorofenoole, tinaorgaanilisi ühendid ja raskmetalle: kaadmiumi, pliid, tsinki, niklit, vaske, kroomi, aktiiniumi, tina ja elavhõbedat.
Uuringute eesmärk oli saada täiendavat teavet Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede hüdrokeemilisest seisundist, ohtlikest ainetest Eesti poolel, et tagada lähteandmed veekogude seisundi hindamiseks ja veekaitsemeetmete tõhustamiseks, rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames, sealhulgas ka vastavalt Eesti ja Venemaa seirealasele koostööle; täiendada seire pikaajalisi andmeridu Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede hüdrokeemilise seisundi kohta ohtlike ainete osas, et selgitada järve ökosüsteemis toimuvaid muutusi ja seaduspärasusi kogu järve ulatuses ning modelleerida näitajate pikaajalist trendi usaldusväärsete näitajate alusel.
Ohtlikke aineid, sealhulgas prioriteetseid aineid ja prioriteetseid ohtlikke aineid, hinnati keskkonnaministri määruse järgi, mis kannab pealkirja "Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri".
Setete puhul arvestati piirväärtuse puudumise korral keskkonnakvaliteedistandardi (EQS) soovituslike piirväärtustega. Analüüsitud pestitsiididest leiti AMPA-t Emajõe Praaga veeproovist. Isoproturooni leiti Peipsi järve seirejaama neljast veeproovist ning metoksurooni Piusa jõe ja Rannapungerja jõe veeproovist. Kõigi pestitsiidide kontsentratsioon oli alla keskkonnakvaliteedi piirväärtust. PFOS-i sisaldused jäid vaadeldud seirejaamades alla kasutatud metoodika määramispiiri.
Uuritud Peipsi järve ja sinna suubuvate jõgede põhjasetetes leidus üle soovitusliku keskkonnakvaliteedistandardi niklit. Nikli sisaldus vastas normile ainult Peipsi järve seirejaama number 38 ning Emajõe Kvissentali ja Piusa jõe alamjooksu põhjasetetes. Tsingi osas ületasid soovituslikku keskkonnakvaliteedistandardi minimaalset väärtust Peipsi järve kolme seirejaama põhjasetted.
Polüklooritud bifenüüle põhjasetteproovidest ei leitud, kõik analüüsitud polüklooritud bifenüülide isomeerid jäid alla kasutatud metoodika määramispiire. Pestitsiididest leiti bifentriini Rannapungerja jõe alamjooksu põhjasetetest. Ülejäänud pestitsiidide sisaldus uuritud põhjasetete proovides jäi alla kasutatud metoodikate määramispiire.
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusest saadi soovituslikule keskkonnakvaliteedi standardile lähedane fluoranteeni 13 sisaldus Emajõe Praaga põhjasetetest, kus leidus ka uuritud kohtadest summaarselt kõige enam PAH-e. Klorofenoolidest leiti seirejaamade põhjasetetest 2,3,4,6-tetraklorofenoole, 2,4,6-triklorofenoole, 2,4-giklorofenool/2,5-diklorofenoole, 3,5-diklorofenoole ja 4-klorofenoole. Tinaorgaanilistest ühenditest saadi tributüültina Peipsi järve seirejaama number 4 põhjasetetest. Ülejäänud seirejaamade põhjasetetes jäid tinaorgaanilised ühendid alla kasutatud metoodikate määramispiire.