AS Võhu Vein kavatseb kevadel käivitada uue liini, mis hakkab tootma vahuveine ja gaseeritud alkohoolseid jooke.
Võhust voolab uuel aastal vahuveini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Võhu Vein peadirektori Konstantin Jegorovi sõnul hakkas gaseeritud alkohoolseid jooke ja vahuveine tootev kompanii Vilash, mis kuulub perekond Gasõmovile, otsima möödunud aasta lõpul sobivat tootmisbaasi väljaspool Venemaad.
“Sel ajal oli Võhu Veini tehas müügis ning meie kompanii ostis selle ära 2011. aasta alguses,” ütles Jegorov.
“Varasemate täitmata maksukohustuste tõttu oli ettevõtte olukord selle aasta juuliks katastroofiline. Tehas oli sulgemise äärel. Maksuvõla tõttu oli Võhu Veini maine täiesti langenud. Kuid tehase omanikud Venemaal otsustasid tootmist jätkata. Esmalt otsustati muuta müügistrateegiat,” rääkis ta.
Vilash soovib taastada Võhu Veini maine ja saavutada Eesti alkohoolsete jookide turul väärilise positsiooni.
“Tegelikult on praegu väga raske,” tunnistas peadirektor. “Me hoiame kokku igalt poolt, isegi küttekuludelt. Kõigest hoolimata on kolme kuuga kavandatud edasise arengu kontseptsioon, mis ei paku huvi ainult ärilises mõttes, vaid ka piirkonna arengu seisukohalt,” kinnitas Konstantin Jegorov.
ASi Võhu Vein arendamise kontseptsiooni peamiseks nurgakiviks peab juhtkond pöördumist traditsiooniliste marjaveinide valmistamise juurde.
“Kunagi oli Võhu Vein Eesti suurim kohalike marjade ja puuviljade töötleja. Marjaveinide kvaliteet oli väga hea. Ma olen degusteerinud 90. aastatel Võhus valmistatud veine ning võin kinnitada, et nende kvaliteet on korralik,” kiitis Jegorov.
Veel ütles tehase juht, et praegusel ajal on taas ausse tõusnud mõisted “kvaliteetne” ja “naturaalne”. Ka Venemaal on hakatud aru saama, et see, mida inimesed joovad, peab olema kvaliteetne.
Uute omanike esimese aasta tegevuskava prioriteediks on kontaktide loomine kohalike toorainetootjate ja -turustajatega, sh ka väiketootjatega.
Eesti marjadest ja puuviljadest hakatakse valmistama traditsioonilisi marjaveine ja siidreid, viinamarjadest vahuveine ning seda nii Eesti siseturule kui Venemaale ja Skandinaaviasse. Lisaks alkohoolsetele jookidele on kavas hakata pudelitesse villima joogivett.
“Tööjõu valimisel otsustasime seada prioriteediks kohaliku tööturu,” märkis Konstantin Jegorov. Tema sõnul tuleb arendada seda, mis on kohapeal olemas. Kui inimesed tahavad töötada ja tõsta kvalifikatsiooni, on see igati teretulnud.
Praegu töötab tehases 20 inimest, kuid tehase juht lubas juba lähitulevikus töökohtade arvu kahekordistada. Töötajatega on Konstantin Jegorov väga rahul, imetledes Eesti inimeste töökust.
Marjaveini kurb saatus
AS Võhu Vein on viimastel aastatel kiratsedes omanikke vahetanud.
Tehase aktiivne elu hakkas hääbuma 2006. aastal, mil kakskümmend seitse aktsionäri eesotsas Vello Tafenauga otsustasid ettevõtte ära müüa.
Tehase tollase juhi Vello Tafenau sõnul tingisid tehase müügi peamiselt kaks põhjust: esiteks tema enda suur hõivatus riigikogus ja teiseks naturaalselt kääritatud marjaveinidele kehtestatud kõrge aktsiis, mis seadis kohalikud veinitootjad väga raskesse olukorda.
Vello Tafenau arvates oli see äärmiselt ebaõiglane, sest paljudes Euroopa maades peetakse naturaalselt kääritatud viinamarjaveine sisuliselt toidukõrvaseks, mitte alkohoolseks joogiks, ning nende veinide aktsiisimaks oli palju väiksem või puudus üldse.