Indrek Saar: Asi on tahtes!

Indrek Saar on valmis sotside peasekretäri koormat kandma ja tahab seista hea selle eest, et ei kaoks erakonna side inimestega ja kogu ühiskonnaga. Foto: Liis Treimann/Postimees

Üks selle sügise tõsisemaid poliitlahinguid peeti Toompeal novembri keskel, kui 2012. aasta riigieelarve oli riigikogus teisel lugemisel.

Eelarvevaidluste tulipunkti kerkisid õpetajate palgad, mille tõusu eest võitlesid ja võitlevad edasi nii sotsiaaldemokraadid kui keskerakonna saadikud. Et õpetajate palgad saaksid uuel aastal kasvada, tuleb lisaks leida 34,5 miljonit eurot, mis eelarve 6,5 miljardi euro suuruse üldmahu juures on suhteliselt tagasihoidlik summa. Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakkus siin välja igati korrektse katteallika – suurendada kaitsekulusid planeeritust mõõdukamas tempos ja suunata seeläbi vabanev raha ehk 40 miljonit eurot õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusu.

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et tänases keerulises majanduskeskkonnas on kaitseeelarve 22protsendiline kasv, mis vanas rahas võrdub miljardi krooniga, selgelt ülepingutatud luksus. Kui valitsus tahab tuleval aastal viia kaitsekulud kahe protsendini SKTst, siis meie soovime selle numbri tõsta tänaselt 1,75 protsendilt 1,77 protsendini.
Mulle on sügavalt arusaamatu, miks ajal, kui enamik riike hoiab oma kaitsekulud senisel tasemel, paisutab Eesti jõuliselt oma kaitseeelarvet. Tegelikult pole ei valitsus ega ka kaitseministeerium vaevunud avalikkusele selgitama, mida selle hiigelsummaga kavatsetakse korda saata.

Opositsioon uuris seda ka rahanduskomisjoni esimehelt, kes pika pinnimise peale tunnistas, et lisaraha läheb laskemoona ja erivarustuse ostmiseks ning soomukite ja kasarmute tarbeks. Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid austavad Eesti riigi võetud rahvusvahelisi kohustusi, aga müütilise kahe protsendi piiri täitmine on mõistlik lükata aega, mil meie riigieelarve jõuab tasakaalu. Täna tuleb kaitsekulude meeleheitlik kasvatamine sotsiaalkaitse, õpetajate, kultuuritöötajate ja päästjate arvelt. Koalitsioonipoliitikute soovitus otsida õpetajatele palgaraha koolivõrgu sisemiste ümberkorralduste ehk siis massiliste koondamiste teel, on pedagoogide suhtes topeltküüniline.
Vähemalt samaväärne häbiplekk valitsuse rinnaesisel on 19,2 euro (300 krooni) suurune lastetoetus, mis on püsinud hinnatõusude kiuste juba kümmekond aastat muutumatuna. Sotsiaaldemokraadid nõuavad lapsetoetuse kolmekordistamist, mis tooks kahe lapsega pere rahakotti kuus juurde 76,7 eurot ja ühe lapsega pere omasse 38,4 eurot.

Nii õpetajate ja kultuuritöötajate töötasu kui ka lapsetoetuste suurendamine olid kirjas meie tuleva aasta eelarvele tehtud terviklikus muudatusettepanekus, mis pakub selget alternatiivi valitsuse lahendusele. Meie ettepanek nägi veel ette omavalitsuste tulubaasi suurendamise, tasuta koolitoidu gümnasistidele, tõhusamad õppetoetused üliõpilastele ning tudengite õppelaenude hüvitamise. Samuti küsis fraktsioon rahalisa päästekomandodele, kiirabile ja lasteaedadele. Novembri lõpu seisuga on selgusetuses pea kümme päästekomandot, mille kohal lasub sulgemisoht.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et nende hädavajalike kulutuste rahastamine kaalub üles paremerakondade kulunud mantra, et tulumaks peab olema madal ja ühetaoline. Seepärast taotleme tulumaksumäära suurendamist ühe protsendi võrra ja 1000 eurot ületavale palgale 26protsendilise maksumäära kehtestamist.
Teisalt taotleme töötuskindlustusmakse vähendamist 1,2% võrra. Koosmõjus annaks see tulemuse, et kuni 700 eurot teenivate inimeste sissetulekud hoopis kasvavad ja teistele on selle muudatuse mõju marginaalne. Sealjuures tuleb toonitada, et kõik sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekud on tehtud täie vastutustundega, s.t tulud-kulud on tasakaalus ega suurenda riigieelarve puudujääki.

Võimuliidu saadikud võtsid paraku riigikogu saalis üleoleva hoiaku ja hääletasid kõik opositsiooni sisulised parandused maha. Tegelikult on asi valikutes – poliitilise tahte olemasolu korral leiaks raha õpetajatele, lastetoetuse tõusuks või mõne teisegi valusa probleemi lahendamiseks või leevendamiseks. Me ei saa kuidagi leppida ka sellega, et riigikogu on alandatud eelarveraha jagamisel valitsuse kummitempliks.