Kiri: kuidas leida oma tee valikute rägastikus?

Kevin Vaher.

FOTO: Erakogu

Lõpetasin Rakvere gümnaasiumi 2004. aastal. Toona ei olnud noortel nii palju valikuid ega informatsiooni õpitee jätkamiseks kui tänapäeval. Samas võib liiga palju infot mõjuda negatiivselt, sest noor ei pruugi kõrgkoolide mastaapsetes värbamiskampaaniates enam hästi kuulda oma sisemist häält. Infoühiskonnas tuleb võimalikult varakult endale selgeks teha, milline eriala valida. Nii saab kindel olla, et keskkooli lõpus ei tegutseta vaid emotsioonide ajel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Müügiinimeste maailmas kasutatakse terminit “müügitunnel” (ingl sales funnel). Väga lihtsustatult kirjeldab müügitunnel müügi etappe kuni selle lõpetamiseni – müügitehinguni. Iga müügiprotsessi alguses on potentsiaalseid valikuid väga palju (tunnel on lai) ning lõpus on neid järel vaid üks (tunnel on väga kitsas). Kui vaadata müügitunnelit hariduses, siis kliendi ehk õpilase aspektist on tunnelis hulk kriteeriume, mida tulevane üliõpilane eriala leidmiseks valib või välistab (näiteks riik, ülikool, valdkond, eriala).

Kui abiturient soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis, siseneb ta kas teadlikult või ebateadlikult müügitunnelisse ning seal “loksutatakse” teda tohutute valikute vahel, kuni tunneli lõpus on sõelal üks konkreetne eriala konkreetses kõrgkoolis. Selleks et kooli ja eriala otsiv inimene ei jääks tunnelisse liiga pikaks ajaks kinni ega kaotaks pakutavate valikute hulgas pead, oleks hea, kui ta on oma lõppsihi varem võimalikult hästi läbi mõelnud – nii saab ta kiiremini tunnelist läbi oma tulevase ameti juurde ega pea näiteks kahe aasta pärast muretsema, et oli lasknud end emotsioonidel vale eriala juurde kanda.

Tagasi üles