Eestis on tänavu juba neli inimest leetritesse haigestunud

Ainus tõhus meetod leetritest hoidumiseks on vaktsineerimine. Foto: Owen Humphreys

Eestis on tänavu leetritesse haigestunud juba neli täiskasvanut, kellest kolm tõid nakkuse kaasa reisilt, lisaks nakatusid eelmise aasta lõpus leetritesse ka Tais käinud vaktsineerimata ema ja laps.

Eelmise aasta jooksul haigestus Euroopas leetritesse 82 596 inimest, ligi kaks kolmandikku neist vajas haiglaravi ning 72 inimest suri. Nakatunute arv oli Euroopas selle kümnendi suurim: võrreldes 2017. aastaga haigusjuhtude arv kolmekordistus, kuid võrreldes 2016. aastaga, mil leetritesse nakatumisi oli erakordselt vähe, on haigestumine lausa 15-kordistunud.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova ütles, et kõige paremini hoiab leetrid eemal see, kui kõik lapsed on korralikult vaktsineeritud. Eestis vaktsineeritakse lapsi MMR-vaktsiiniga ühe- ja 13-aastaselt ning Filippova soovitas lapsevanematel, kellel mingil põhjusel on järeltulijale vaktsineerimine tegemata jäänud, lasta see esimesel võimalusel ära teha.

Täiskasvanutest peaksid end kahe MMR-vaktsiinidoosiga uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980–1992. Eriti tähtis on see juhul, kui inimene reisib palju, tema peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi, peres on alla üheaastaseid lapsi või rasedaid või ta töötab mõnes raviasutuses. Kahe doosi vahele peab jääma vähemalt üks kuu.

Rasedaid MMR-iga ei vaktsineerita ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda. Samuti ei vaktsineerita immuunpuudulikkusega inimesi.

Vaktsineerida saab nii oma perearsti juures kui vaktsineerimiskabinetis ja see on täiskasvanule tasuline. Seda, kas organismis on leetrite vastased antikehad olemas, saab Filippova sõnul lasta kontrollida ka spetsiaalse uuringuga, mida mitmed laborid pakuvad.