Terviseamet: enne reisimist tuleks end leetrite vastu vaktsineerida

Väga nakkavat leetritõbe saab vaktsineerimisega vältida.

FOTO: Owen Humphreys

Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse Egiptusest, Ukrainast ja ka Sri Lankalt või Araabia ühendemiraatidest.

Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõuniku Irina Dontšenko sõnul tulevadki leetrid Eestisse välisreisidelt, kandjateks kas vaktsineerimata või siis kunagi ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud täiskasvanud. "Tänu süsteemsele vaktsineerimisele Eestis enam kohalikke leetreid pole, kuid nii mitmeski meile tuttavas riigis on need endiselt täiesti olemas," ütles Dontšenko, kelle sõnade kohaselt levivad leetrid näiteks Ukrainas, Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Rumeenias, Venemaal. "Kõige tõhusam viis end ja teisi kaitsta on end leetrite vastu vaktsineerida. Seda peaksid kindlasti tegema need inimesed, kes palju reisivad."

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava kohaselt kahe (vanuses 1 ja 13 eluaastat) MMR-vaktsiinidoosiga, mis annavad kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste eest. Kui laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisnõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või kellel pole oma seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt kuu.

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980–1992.

Lisaks reisimisele tuleks end leetrite vastu vaktsineerida siis, kui peres on immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi või kui inimene töötab sellisel ametikohal, kus tuleb palju inimestega kokku puutuda.

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piirata haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooniperioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant, levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli kuni viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Leetrite viiruse leviku tõkestamiseks ja uute võimalike juhtude ennetamiseks tuleks leetritele viitavate haigusnähtude ilmnemisel viivitamatult võtta ühendust oma perearstiga.

Tagasi üles