Lääne-Virus leidub palju väärtuslikke maju

Veterinaarravila hoone Piiral on professor Mart Kalmu hinnangul tõeline arhitektuuripärl, mida tuleb säilitada ka järeltulevatele põlvedele. Foto: Arvet Mägi

Muinsuskaitseamet tutvustas eile Rakveres peetud teabepäeval väärtuslikku XX sajandi arhitektuuri Rakvere linnas ja Lääne-Virumaal.

Lääne-Virumaa arhitektuuriobjektide inventuuri läbi viinud Eesti kunstiakadeemia professor Mart Kalm rääkis, et Lääne-Virumaa on XX sajandi arhitektuuri poolest väga rikas. “Teil on nii palju ägedat, terve rida jube huvitavaid maju jäi tööst lihtsalt välja, sest mahupiirid olid ees,” kurtis ta.

Kalmu sõnul on arhitektuuriajaloolaste jaoks tõeline marjamaa nõukogudeaegne kolhoosiarhitektuur. “Mul on kahju, et endal pole aega sellega põhjalikumalt tegelda,” lausus professor.

Kuigi päevateemaks oli XX sajandi arhitektuur, peatus Kalm põgusalt ka Rakvere XVIII-XIX sajandi ürgbaltilikus stiilis linnakodanike majadel, mis tema sõnul kindlasti kaitsmist vajavad.

“Kui mina Rakveres elaksin, tahaksin kindlasti üht restaureeritud XIX sajandi puumaja Pikal tänaval,” kinnitas Mart Kalm.

XX sajandi arhitektuurist rääkimist alustas Kalm maavalitsuse hoonest. “Tegemist ei ole erilise ehituskunsti meistriteosega, aga oluline on, et tegemist on esimese maavalitsuse tarbeks ehitatud hoonega Eestis,” ütles ta ja lisas, et maja on restaureeritud kehvalt ja odavaid materjale kasutades ning seeläbi hoone oma väärtusest palju kaotanud.

“See on iseloomulik kõikidele eelmise sajandi üheksakümnendate aastate rekonstrueerimistele üle Eesti ning väga ei saa pahaks panna, sest indu oli palju, aga raha rohkem ei olnud ja mõistust ka mitte,” lausus Kalm.

Rakveres on professori hinnangul palju huvitavat eestiaegset arhitektuuri, nõukogudeaegsed põnevamad hooned leiab pigem maakonnast.

Mart Kalm ei rääkinud teadlikult Alar Kotli kavandatud hoonetest Rakveres ning tõi paljude jaoks ilmselt üllatuslikult omaaegse tipparhitektuuri näitena välja Tallinna tänavale August Volbergi projekti järgi ehitatud Virumaa Ühispanga hoone (Tallinna 18a) ja ka kohe selle kõrval asuva Arnold Matteuse projekteeritud kindlustusseltsi maja.

“Rakvere väärib kiitust selle poolest, et on säilitatud vana ujulahoone,” tunnustas Kalm.

Eraldi peatus kunstiajaloolane vendadel Gustav ja Arnold Adoffil, kelle käe läbi Rakverre palju põnevaid maju on kerkinud.

“Turuhoone on minu arvates üks Eesti parimaid maju üldse, priima maja,” kiitis ta.

Nõukogude ajast tõi Mart Kalm välja Rakvere nn triibulised majad ja konkreetse näitena Koidula 27 elamu. “Rakveres kujunes viiekümnendatel aastatel huvitav ja unikaalne koolkond, maju kavandasid kohalikud joonestajad, need olid asjatundmatult projekteeritud, aga edevad majad, mis said eeskuju sõjaeelse Ameerika esteetikast,” rääkis Mart Kalm.

Maakonnast tõi professor Kalm põnevamate objektidena tsaariajast esile Avanduse vallamaja, Viru-Jaagupi ja Simuna koolimaja ning Väike-Maarja rahvamaja. “Täpselt sama väärtuslik, nagu on Väike-Maarja rahvamaja, on ka selle keldrisse millalgi kaheksakümnendatel rajatud pime, mistraga üle löödud baar,” tõi ta huvitava näite.

Ka Kadrina rahvamaja on üks suurejoonelisemaid Eestis, kuid seal on professori sõnul restaureerimisega mööda pandud. “Kui majas sees käisin, olid kõik korda tehtud ruumid kõledad ja inetud, aga teise korruse tubades, kus veel vana muhklik laudpõrand maas, oli soojust ja elu,” lausus mees.

Erakordselt väärtuslikuks pidas Mart Kalm Avispea palvelat. “Ta on jube autentselt säilinud,” põhjendas professor.

Harukordseks leiuks oli Mart Kalmu sõnul 1930. aastatel ehitatud Maierahva talu Karkuse külas. “See on tõeline üleeestiline hitt – funktalu, tõesti fantastiline leid, aga paraku maja laguneb ja on hukule määratud,” sõnas ta.

Nõukogudeaegsetest hoonetest pidas Mart Kalm oma lemmikuteks Tõrma karusloomakasvanduse peahoonet ja tõelist pärlit Rakvere veterinaarravilat.

“Vetravila on jube stiilselt säilinud, eriline väärtus on mööbel,” kiitis ta ja tõstis esile, et ka hoonet ümbritsev haljastus on säilinud autentsel kujul.

Samuti pälvis mehelt kiidusõnu Põdrangu sovhoosi kontor-klubi. “Kena maja on veel Näpi kaubanduskeskus, suurepärane karniisarhitektuuri näide, kuid sellega pole paraku midagi peale hakata ja maja lihtsalt mädaneb vaikselt,” nukrutses Mart Kalm.

1961. aastal valminud Võsu rannaklubi on aga kunstiajaloolase sõnul suurepärane näide uus-eestiaegsuse lainest.

“Stalinistlik periood sai arhitektuuris mööda ja kuna keegi ei teadnud täpselt, mis mujal maailmas toimub, siis jätkati viiekümnendate lõpus sealt, kuhu eesti arhitektuur enne sõda pooleli jäi,” selgitas Mart Kalm.

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakonna juhataja Tarvi Sits ütles, et muinsuskaitseamet, kultuuriministeerium ja kunstiakadeemia alustasid 2007. aastal programmi, mille eesmärgiks oli välja selgitada arhitektuuri paremik aastatest 1870-1991. Ajendiks oli Sitsi sõnul Sakala keskuse lammutamine.

“1870 rajati raudtee, mis mõjutas arhitektuuri väga palju,” põhjendas Sits perioodi algusaasta valikut.

Praeguseks on hoonete inventuur läbi viidud kõikides maakondades, registrisse kantud väärtuslike objektidega saab tutvuda internetis aadressil register.muinas.ee. “Sisestatud on 1674 objekti andmed, aga see pole kaugeltki kõik,” lausus Tarvi Sits.