Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/14/11789012t1h7cc8.jpg)
Rakvere avatud noortekeskus on tõmbetuultes ja see tähendab üht – vanamoodi edasi minna ei saa. Nädal tagasi kutsuti linnavalitsusse need, kes noorsootööga seotud, et rääkida teravast probleemist: kuhu ja kuidas liikuda?
Kui Pärdi-nimelise kontserdimaja esimesed talad tõusevad kõrgustesse, tähendab see, et Rakvere avatud noortekeskust (RANK) puudutav eluline otsus peab olema sündinud.
Aasta on aega, et jõuda selgusele, kuhu saab noortekeskus oma kodu. Sama oluline on küsimus, kas seesmiselt sobib edasi minna nagu praegu või teha asju teisiti.
Rakvere linnajuhid ütlesid linnavalitsuses toimunud arutelul kui ühest suust – noortekeskus ei kao. Tiina Sinijärv Eesti noorsootöö keskusest rääkis, et see, kuidas noortega linnas tegeldakse, näitab, millise vaimsusega järgmine põlvkond üles kasvab. “Nendega tehakse miskit, mis neid selle paigaga seob ja siia tagasi toob,” lausus Sinijärv.
Rakvere noortekeskust juhtiva linna kultuurijuhi Eve Alte sõnul võiks noortekeskus olla paik, kus unistusi ellu viia.
Kuidas seda teha? Kas Rakveresse sobivad noorsootöö uued tuuled – mobiilsus, stand-up, rahvusvaheline koostöö, tohutult projekte?
Neil teemadel arutlesid küll peamiselt ... keskealised inimesed. Noori võis kokku lugeda näppude peal, noortekeskuse teema jättis külmaks ka koolide huvijuhid. Kui tänapäeval räägitakse üha enam noortekeskuse ja koolide koostööst – ruumide sidumisest, noorteka liikumisest kooli ja vastupidi –, siis neljapäevane arutelu niisuguste mõtete elluviimiseks Rakveres küll lootust ei andnud.
Seega ei saa loota, et koolide ja noortekeskuse vahel tekiks sünergia. Rakvere linnapea Marko Torm nentis, et üks võimalus on mobiilne noortetöö. “Üks päev ollakse spordikas, teisel bowling’us,” mõtiskles Torm.
Rakvere kultuurijuht Eve Alte nentis, et juba praegu tehakse sel suunal arglikke samme – tekitatakse koostööd raamatukogu ja Rakvere ametikooliga. “Püüame nendesse sisse häkkida, kuid sümbioos ei teki üleöö,” ütles Alte. Mobiilsete noorsootöökeskustena ringi rallivad monobussid võiksid küll väikestes paikades sõites aidata kaasata neid, kes kuhugi ei kuulu, aga siiski oleks see pigem täiendus. Seda meelt oli ka Tiina Sinijärv Eesti noorsootöö keskusest.
“Mobiilne ei asenda ühegi koha ega ruumi turvalisust, seal ei saa mitmekesist tegevust pakkuda. Seda teeb ikkagi noortekeskus,” nimetas Sinijärv.
Kuidas aga nutipõlvkonna noori kütkestada, tuua nad vaba aega veetma noortekasse? Sinijärve sõnutsi ei muutu kunagi inimese kuulumisvajadus, kuid noori meelitab keskusesse ikkagi innovaatilisus.
“Uusi maid ei avasta vana kaardiga,” ütles ta.
Tõsi, piltlikult ei tähenda piljardilaud noortekeskuses mängulusti, vaid võimalust kontaktiks, usalduseks.
Aitajaroll on ilmselgelt noorsootöötajal, kes on ühtaegu õpetaja ja spetsialist. Jah, Rakveres on see probleemiks olnud, siin on maja mitmel korral töötajatest tühjaks jooksnud, töötajad pole ka alati olnud professionaalid. Nüüdseks on see möödas. Sobivad inimesed on leitud, kuid segadust jagub veel selles, kuidas mahukaid tööülesandeid jagada, kuidas saaks töötaja ühtaegu tegelda noortega ning ette valmistada ja juhatada projekte.
Kas lahendus peitub noore, Rakvere avatud noortekeskuses käiva Jolanda Pikerpõllu mõttes, et olulisim on meeskonnatöö? “Peame üksteist veel tugevamalt toetama ja rohkem suhtlema,” sõnas Pikerpõld. Praegu tunnevad noored kõige rohkem puudust ... ei, mitte ruumidest, vaid hoopis meestöötajatest, kes võiksid just poistele eeskujuks olla.
Igatahes on Rakvere avatud noortekeskuse tulevik täis võimalusi. Tiina Sinijärv soovitas üht: “Tehke asju teistmoodi, mitte vanamoodi. Piiridest välja.”
Marko Torm väitis, et Rakvere linnas on noortel siiski palju teha. “Ootus on sise-skate-hall,” viskas linnapea õhku uue mõtte.
Enne tuleb noortekeskusele leida sobivad ruumid ja nii kutsubki linnavalitsus üles tegema pakkumist, kui kellelgi on kuskil mõni sobiv paik, soovitavalt keset linna.
Noortekeskuse endised töötajad: suuri laevu ei saa juhtida üks kapten
Rakveres juhib noortekeskust ja kultuurikeskust üks inimene, kuid kahte nii erinevat ja suurt laeva ei saa juhtida üks kapten. See töötaks juhul, kui ühes laevas, näiteks noortekeskuses, oleks tüürimees, kellel on volitus laeva juhtida ning otsuseid vastu võtta, kuid praegu on noortekeskuses kõik noorsootöötajad ühel positsioonil.
Pikaajaliste strateegiate väljatöötamiseks, suurte projektide juhtimiseks ja võrgustiku moodustamiseks vajab noortekeskus juhti, kel oleks noorsootöö valdkonnas kogemusi. Noortekeskus on praegu kultuurikeskuse väikevend, kes on tubli osaleja kultuuriüritustel ning ürituste korraldamisel, ent see ei toeta noortekeskuse pikaajalist arengut.
Noortekeskus vajab juhti, kes juhib protsesse, mitte inimesi, kellel on võimalus pühenduda ühele valdkonnale ja selle arengu soodustamisele. Noortekeskuse juht peab omama teadmisi ja kogemusi noorsootööst ning olema töötajatele nende rõõmudes ja muredes toeks. On oluline, et juht oleks aktiivne üleeestiliste noorsootöötajate võrgustike liige, et olla kursis projekti- ja koolitusvõimalustega ning osaleda rahvusvahelises noorsootöös. On aeg, kus noortekeskust juhitakse poole kohaga kultuurikeskusest, meie noored on muutusi väärt.
Kultuurijuht Eve Alte: soovin noorte keskust selle igas mõttes
Soovin, et RANK-ist saaks noorte keskus selle igas mõttes. Keskus, kus viiakse ellu noortele suunatud projekte ja tegevusi; kuhu noor saab pöörduda, et saada nõustamist ning toetust oma ägedate mõtete ellu viimiseks; kus noored saavad inspiratsiooni oma tuleviku kujundamiseks.
On väga oluline, et noortekeskuses osataks ja tahetaks teha koostööd kõikvõimalike noorteühingute, -organisatsioonide ja -ühendustega. Lähiajal peaks RANK astuma Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse liikmeks ning tihedamat koostööd tegema teiste üleeestiliste noorteühendustega. Kindlasti ei tohi me oma mõtetes kinni jääda seinte vahele, ideid ja tegevusi saab ellu viia igal pool. Tuleb hakata mõtlema kastist välja. Ja mõelda tuleb positiivselt.