:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2019/02/18/11798208t1h688e.jpg)
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad külastasid jaanuaris kuut Lääne-Virumaa ehitusobjekti ning ühte puidu- ja ühte toidutöötlemise ettevõtet. Kontrollitud 26 ettevõttest kaheksa olid ümbrikupalga riskiga.
MTA kontrollis ümbrikupalga maksmist Lääne-Virumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötajate registris oli kontrollitud 89 töötajast registreerimata 13, neist 10 ühel ehitusobjektil. Ühe äriühingu kontrollimisel tuvastati töötaja, kes ei tunnistanud oma töötamist äriühingus, vaid nimetas seda lihtsalt abistamiseks. Hilisemal vestlusel tunnistas äriühing selle inimese tööle asumist juba 2018. aasta algusest ning deklareeris tagantjärele talle mitteametlikult makstud töötasu.
MTA maksuauditi üksuse juht Külli Koidumäe juhib tähelepanu, et vastutus ümbrikupalgas tasumise eest ei lasu üksnes tööandjal, vaid ka töötajal endal. "Seoses käimasoleva füüsilise isiku tulude deklareerimise perioodiga tuletame meelde, et ümbrikupalga teadlik vastuvõtmine ei vabasta selle saajat tulumaksu tasumisest. Kui töötaja palgalt on maksud tasumata, tuleb töötajal endal kõik saadud tulud deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis," ütles Koidumäe.
"Sellest aastast kuvatakse tuludeklaratsiooni esitamisel automaatse riskianalüüsi alusel osale inimestele täiendavaid küsimusi. Seda kahtlusel, kui inimene unustas või jättis tahtlikult osa oma tuludest deklareerimata," täpsustas Koidumäe.
MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks poole võrra. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti.