Võitlus viirushaigustega algab käte pesemisest ja kuivatamisest

Tõhus vahend nakkuse tõrjumiseks on hügieen. Foto: Aivar Aotäht

Talvine haiguste hooaeg käib täistuuridel, mistõttu on tarvilik üle korrata põhitõed, mida järgides saab ennast edukalt viiruste ja külmetuse eest kaitsta.

Inimesel on võimalik oma tervise hoidmiseks palju ise ära teha, kuid tihti kipub see meelest minema. "Haiguste peletamisel on lihtsatel harjumustel ja teadlikel eluviisi muudatustel väga oluline roll, näiteks püsime tervemad kasvõi tänu sellele, et peseme korralikult käsi ja oskame neid ka kuivatada," nendib Euroopa juhtiva tekstiiliteenuste ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagund.

Spetsialist kordab üle soovitused, mida järgides saab igaüks ennast pahalaste eest kaitsta ja haiguste hooajal tervena püsida.

Iga päev satub piisk- või kontaktnakkuse kaudu meie kätele suurel hulgal baktereid, kätega nägu, suud või silmi puudutades jõuavad haigustekitajad organismi. Seetõttu on eriti oluline just haiguste perioodil teha endale harjumuseks pesta käsi alati pärast väljas käimist ja enne söömist ning pärast pesemist ka korralikult kuivatada.

Jaagund rõhutab, et käsi tuleb pesta hoolikalt seebiga ja erilist tähelepanu peab pöörama ka kuivatamisele. Pesemise ajaks tuleb kindlasti eemaldada käekell ja sõrmused, sest nende alla koguneb väga suur hulk baktereid. Uuringud on näidanud, et ühe keskmise inimese sõrmuse all võib olla koguni terve Euroopa elanikkonna arvuga võrreldaval hulgal baktereid.

Haiguste hooajal tuleks avalikes tualettruumides hoida eemale puhuritest. Põhjus nende vältimiseks on lihtne. Üllatavalt palju inimesi ei armasta seepi kasutada, vaid loputavad pärast tualetis käimist käsi kiirelt jaheda veega. See tähendab, et bakterid ja haigustekitajad jäävad kätele ning tilguvad sealt tasapindadele ja ka puhuri sisse. Soojuse lisandudes toimub haigustekitajate plahvatuslik paljunemine ning järgmise kätekuivataja saabudes pahalased lenduvad ja satuvad ukselinkide, segistite ja ka tualetikasutajate peale. Niisiis piisab vaid ühest nakatunud lohakast kätepesijast, et järgmised kuivatajad haigestuksid.

Eelistada tuleks kätekuivatuspaberi või rullitud puuvillase kangaga kuivatamist. Viimast seepärast, et isegi kui kätepesu ei ole olnud korralik, siis käsi põhjalikult kuivatades on võimalik paberisse või kangasse jätta isegi kuni 99,9 protsenti bakteritest.

On teada, et immuunsüsteemi vastupanuvõimele ja üldisele heaolule aitab suuresti kaasa teadlik ja tervislik toitumine. Organismile vajalikud toitained ja vitamiinid tuleks aga kätte saada täisväärtuslikust toidust, mitte esmajoones haarata toidulisandite järele. Talvisel haiguste perioodil võiks oma menüüsse lisada rohkelt puu- ja köögivilju ning jälgida, et toidulaud oleks mitmekesine. Samuti tuleb kasuks kodune toiduvalmistamine, mis aitab olla teadlik toidu koostisosadest.

Haiguste ennetamiseks tasub ka palju juua – vajalikus koguses vee ja sooja tee joomine säilitab kehas piisava niiskustaseme ning aitab organismil paremini mürkidest vabaneda.

Organismi vastupanuvõimet vähendab ebapiisav uni, pidev stress ja neist tingitud väsimus. Korralik uni on hädavajalik immuunsüsteemi toimimiseks ning aitab seega ka haigustest ja viirustest hoiduda. On teaduslikult tõestatud, et inimesed, kes magavad ööpäevas piisavalt, on viirustele resistentsemad kui unepuuduses vaevlevad inimesed. Samuti ei jää nad kergesti ja pikaks ajaks haigeks.

Oluline on endale kiire elutempo juures piisavalt puhkust anda ning keha ja vaimu turgutada. Stressi maandamiseks tasub näiteks proovida mediteerimist või praktiseerida joogat. Ka mõnus kõnnak või hommikune virgutusvõimlemine toetab organismi vastupanuvõimet haigustele.