Täna selgus žürii hinnangu tulemusel üheksa nominendi seast Virumaa kirjandusauhinna laureaat. Tiitel anti välja 31. korda.
Virulaste kirjandusauhinna pälvis Leelo Tungal
Võitjaks kuulutati Leelo Tungal teosega "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" ning tagasiulatuvalt sarja eelmiste osadega "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru".
Nomineeritud olid veel Doris Kareva "Unes nägin ma Eestimaad: kohavaip", Paavo Kivise "Lurichi sõda", Ira Lemberi "Vale nimega mees", Andres Pulveri "Põrgu katlakütja: Simson von Seakylli elu ja võitlused", Anti Saare "Mina, Milda ja meister Michel", Joonas Sildre "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist", Siiri Sisaski "Hästijätt" ja Arvo Valtoni "Üks päev Ivo Schenkenbergi elust".
Virumaa kirjandusauhinna asutas 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit.
Auhind antakse välja üks kord aastas ning see määratakse parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.
Auhinna eesmärgiks on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid ning tutvustada ja levitada väärtkirjandust.
Žürii on kümneliikmeline. Kaks esindajat määravad nii Lääne- kui ka Ida-Virumaa omavalitsuste liit, kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud.
Žürii teeb oma otsuse Eesti vabariigi aastapäevaks ja auhind antakse laureaadile üle hiljemalt 1. juuniks.
Mullu pälvis auhinna Vahur Afanasjev romaaniga "Serafima ja Bogdan".