Riigis käib ringi viitsütikuga pomm
Justiitsministeerium ei saa konkreetset juhtumit kommenteerida

Ilmne lünk seaduses annab mõnele kinnipeetule loteriivõidu – avab vangla väravad.

FOTO: Tairo Lutter

Ilmne lünk seadustes aktiveeris esmaspäeval viitsütikuga pommi, mis tänaseni võib igal hetkel lõhkeda, tekitades ettearvamatuid tagajärgi.

Jutt käib elukutselisest või moodsamalt öeldes elustiilivargast Reinust (nimi muudetud – toim.), kes esmaspäeval talle endalegi ootamatult Viru vanglast vahi alt vabastati. Aga kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse ajaks oli ta vahi all olnud juba poolteist aastat. Eks ikka järjekordse varguse pärast. Tema puhul kohaldati alati või peaaegu alati tõkendina vahi alla võtmist, sest korrakaitsjatele oli selge üks asi, mis on ka vahi alla võtmise üks tähtsamaid eeldusi – vabaduses viibides võib väga suure tõenäosusega panna toime uusi kuritegusid.

Esmaspäevased sündmused aga said alguse kohtuarstliku ekspertiisi tulemusest, mille järgi tunnistati Rein haigeks. Prokuratuur taotles kohtult üleminekut psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele, millega kohus nõustus. See omakorda tähendas, et isik, kelle suhtes sellist menetlust rakendatakse, ei tohi olla kinnipidamisasutuses üle poole aasta. Rein aga oli olnud poolteist ja seepärast lasti ta mehele endagi üllatuseks vanglast viivitamatult vabaks. Kohtumääruses nii öeldaksegi: "Vabastada viivitamatult vahi alt." Seaduse järgi polnud kohtul lihtsalt muud valikut.

Piltlikult öeldes loteriivõidu saanud Reinul oli vaid üks mure – minna polnud kuhugi. Tema oli arvanud, et ta saadetakse otse kohtusaalist Jämejalga ravile. Aga raha tal oli, seega maandus mees ühes Rakvere hotellis. Mõistagi oli vaja teavitada sülle langenud õnnest ka tuttavaid. Telefonitsi. Seda hoolimata hilisest kellaajast.

Virumaa Teataja andis politseile teada, et selline kurioosumina näiv lugu on juhtunud. Asja võttis enda kätte maakonna politseijuht isiklikult. Paraku ei ole kohus politseile vastavat kohtumäärust saatnud.

Rakvere linnavalitsuse linnasekretär Riina Männiste tunnistas, et pole varem psühhiaatrilise sundravi juhtumitega kokku puutunud. Kohtuotsuse järgi tuli saata määrus ka linnavalitsusele, kes pidi määruse järgi osutama Reinule vajalikku abi. Kolmapäeval polnud linnale sellist määrust veel saabunud.

Männiste viitas psühhiaatrilise abi seadusele, mille üheksanda paragrahvi kohaselt peab linnavalitsus tagama psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega. "See tähendab, et selgitatakse välja konkreetse isiku abivajadus ning tal on õigus saada Rakvere linna osutatavaid sotsiaalteenuseid vastavalt kehtestatud tingimustele," selgitas Männiste.

Reinul oli raha isegi hotellis elamiseks. Aga kauaks? Üks Reinu tuttavatest tunnistas, et on võimaliku varguse vältimiseks võtnud kasutusele täiendavad turvameetmed.

Virumaa Teataja andmetel on mees küll elustiilivaras, kuid armastab napsu võtta. Ja sel puhul võib ka kaisukaru agressiivseks muutuda.

Enne kui küsime justiitsministeeriumilt kommentaari, meenutame Reinuga seoses veel Eesti krooni ajal juhtunut. Siis lasti mees Tallinna vanglast pärast varguse eest mõistetud karistuse kandmist vabadusse ning anti kaasa üks kroon ja 85 senti. Samas oli teada, et ta peab sõitma Rakverre, ja Tallinna–Rakvere bussipilet maksis nimetatud summast kaugelt rohkem.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Anne Kruusementi sõnul ei saa justiitsministeerium konkreetset juhtumit kommenteerida, sest puudub taustainfot ja pädevus menetlustesse sekkuda. Küll aga selgitas Kruusement, et  karistusseadustiku kohaselt määrab kohus isikule psühhiaatrilise sundravi juhul, kui ta on toime pannud õigusvastase teo süüdimatus seisundis või jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks pärast karistuse mõistmist, aga enne selle ära kandmist või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, isik on oma vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi.

Sundravi määramiseks peavad esinema kõik kolm: tegu, mis on toime pandud psüühikahäire tõttu, ohtlikkus ja ravivajadus. Kui mõnda neist komponentidest ei esine, ei saa sundravi määrata. Isiku psüühilist seisundit ning ravivajadust hindab psühhiaater. Ohtlikkust hindab kohus, kes langetab otsuse, hinnates kõiki tõendeid.

Ajal, mil tehakse psühhiaatria ekspertiisi ja käib kohtumenetlus, võib Kruusementi sõnul kohus vajadusel võtta isiku vahi alla. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik ei või olla vahistatud üle kuue kuu. 

Tagasi üles