1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni sõdurid tutvusid linnalahingu spetsiifikaga

Kaitseväelased harjutasid linnalahingut. Foto: Kaitsevägi

Sel nädalal harjutas pea 150 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni sõdurit Järvamaa külades lahingutegevust hoonestatud alal, aga ka kohalike elanikega suhtlemist ja sõjavangidega tegelemist.

"Tagalapataljoni paiknemisala asub reeglina lahingutandrist märksa tagapool hoonestatud alal. Me ei saa alati loota, et tsiviilelanikud on sealt evakueeritud. Just seetõttu peavad meie sõdurid olema valmis nendega kohtumiseks ning ka selleks, et vastane ei võitle tingimata surmani, seega peab olema valmis ka vangidega tegelema," ütles harjutuse põhiplaneerija ja -läbiviija nooremleitnant Oliver Simmerman.

Neli päeva kestnud harjutust alustasid sõdurid lihtsamate ülesannetega, millele järgnes oskuste lihvimine Ahula laudakompleksis ning Tapa linnaku vanal territooriumil. Viimastel päevadel kinnistasid ajateenijad linnalahinguoskust Aravete alevikus, kus patrullisid tänavatel ja puhastasid endise spordikompleksi territooriumi ning tühjana seisvaid maju vastasest.

"Õppuse tegi põnevamaks ja realistlikumaks vastane, keda etendasid nii pataljoni kaitseväelased kui ka vabatahtlikud. Nagu ka reaalses olukorras, oli sõduril vaja aru saada, kas tegemist on kohaliku elaniku või vastaspoolega, ning vastavalt sellele ka käituda," ütles nooremleitnant Simmerman ja tänas Aravete ja Ahula kohalikke elanikke ning kinnistute omanikke, tänu kellele harjutus toimus.

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu 1. ja 2. jalaväebrigaadi üksustele ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse 1. jalaväebrigaadi kolmes linnakus paiknevat staapi, seitset pataljoni, kolme üksikkompaniid ja juurde antud üksusi, sealhulgas liitlasi.