/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2011/11/29/855910t1h4699.jpg)
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) otsustas saata haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, et tõstatada arutelu Vaeküla kooli tuleviku üle.
Vaeküla kooli saatus sundis ühispöördumist kirjutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu 28. oktoobri ja 25. novembri 2011. aasta üldkoosolekul oli arutusel Vaeküla kooli tulevikuga seonduv, sest liidu liikmetele teeb muret kooli renoveerimise seiskumine. /---/ Et kooli säilimise vajadust kinnitavad nii Virumaa koolijuhid kui Lääne-Viru Omavalitsuste Liitu ühinenud 15 omavalitsusüksust, soovime, et haridus- ja teadusministeerium läbi Riigi Kinnisvara ASi alustatud tööd lõpule viiks ja tagaks nii õpilastele kui töötajatele tänapäevase õppekeskkonna hiljemalt 1.09.2014. Renoveerimistööde teostamiseks ilmselt vajalikuks kaheks õppeaastaks on nõus koolile asenduspinda pakkuma Vinni vald,” seisab VIROLi ühispöördumises haridus- ja teadusministeeriumile.
Praegu õpivad Vaeküla lapsed Vinni-Pajusti gümnaasiumis. Majutatud on osa lapsi Vinni spordihoones, osa õpilasi on endiselt Vaekülas. “Minu pärast käigu nad Vinni-Pajusti gümnaasiumis edasi, ega meil selle vastu midagi ei ole, kui riik rahastab. Küsimus on ainult internaadis,” kõneles Vinni vallavanem Toomas Väinaste, lisades, et hirm on, et hooned jäävad varemeisse.
“Sellist laadi kool peaks maakonnas kindlasti olema. Olenemata sellest, kus see asub,” lisas vallavanem.
Samas märgitakse pöördumises, et teine oluline aspekt puudutab lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilaste õppimisvõimalusi tulevikus, juhul kui Vaeküla kooli renoveerimist ei lõpetata. Nimelt on selgusetu, kuhu planeeritakse need lapsed suunata ja kuidas seda kavatsetakse teha. “Lääne-Viru Omavalitsuste Liit on seisukohal, et Virumaal on kindlasti vajalik säilitada eraldi kool lihtsustatud õppekavaga õpilaste süsteemseks õpetamiseks, sest sellises koolis on intellektipuudega õpilaste jaoks soodsam arengukeskkond ja kooli on koondunud niinimetatud pedagoogiline kompetents ning süstematiseeritud õppevara,” kirjutab liit oma pöördumises.
Vaeküla kooli direktor Kersti Aasmets hindas kõrgelt, et valdade juhid kooli vajalikkust mõistavad, nende tööd hindavad ja kooli allesjäämist toetavad.
“Nüüd, kus meie koolihoonete renoveerimine on seiskunud ning töötame juba teist aastat asenduspindadel, võib meie koolile saada saatuslikuks oma koolihoonete puudumine, sest ehitusfirma alustas töid akende ja katuse mahavõtmisega. Praegu seisavad lagastatud koolimaja ja õpilaskodud tondilossina tuulte ning vihma meelevallas,” oli direktor nördinud, kuid eripedagoogina seda meelt, et lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilaste arenguks ja elus toimetulekuks on erikoolis võimalik luua paremad tingimused kui tavakoolides.
Tavakooli kaasamine oleks Aasmetsa hinnangul õigustatud vaid juhul, kui neile õpilastele moodustatakse eraldi klassid, sest üksikute õpilaste tavakooli integreerimine takistab nii nende arengut kui annab ka tavaklassi õpilaste arengule tagasilööke, kuna õpetajad ei suuda üheaegselt mitme õppekava alusel õppijaid võrdselt heal tasemel õpetada.
Praegu õpib Vaeküla koolis 115 õpilast.