Paraku arvan ma, et see oli katse valuläve mõõta. Äkki on masu ja oodatav jätkuv kriis virulased tuimaks teinud. Eks mõju ju farsina, kui üks reformierakondlane, Kalle Kallemets, on VKG fosforiidiprojekti propageerija, aga teine sama erakonna liige, keskkonnaminister Keit Pentus, teatab riigikogu kõnepuldist, et sellest on ta lugenud vaid ajalehest ja isegi “üldgeoloogiline uurimistöö on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus, st kohalikud inimesed, peavad seda vajalikuks, soovivad seda. Täna mina seda kuskilt ei näe”. (Riigikogu stenogramm 23.11 2011.) Sel moel farssi klassikalises mõttes etendataksegi!
Pika vinnaga eestlased ju on, aga seekordki läksid virulased n-ö põlema. Just vanem ja keskealine põlvkond, kes hästi fosforiidisõda mäletavad ja selles osalesid. Noored – vastupidi eelmisele kaevandamiskavale – pole massiliselt eriti protestinud. Ehk nad ei tea, mis on selle kaevandamise tagajärg, või neid lihtsalt ei huvita? Äkki orienteeruvad nad oma tööjõudu kasutama põhjamaistes heaoluriikides?
Vaala keskus saaks palju ostjaid – nii ütles üks tuttav, kui uuest kaevandusprojektist kuulis. Eks lähe Pagusoo linnak siis täiega käiku. VKG lubas kuni 700 uut töökohta. Kellele?
Rakvere seisev kinnisvaraturg (korterelamud) saaks hoo sisse, võõrtööjõud kasvataks kohalike kauplusekettide ja lõbustusastuste käivet.
Aga see on juba kuri nali. Olen täielikult nõus maavanem Einar Vallbaumiga, kes teatab eelmises Eesti Ekspressis (17. november “Taani ärimehed pigistavad eestlasest viimast välja”, autor Marian Männi), et just ettevõtjaid peab kaitsma. Ainult küsimus – milliseid ettevõtjaid?
Kujutage ette, kuidas fosforiidikaevandamisest ja -töötlemisest jõukaks saanud ettevõtjad jätavad siia kubjastest tegevjuhid ja kolivad parajal ajal palmisaartele, nende noorem sugupõlv omandab haridust maailma eliitkoolides jne.
Sellisele tulevikule mõtlemine peaks inimesed liikuma panema küll. Pole ju tegu lihtsalt kadedusega – niisugune kohalikele elanikele näkkusülitamine ajab iga inimese tagajalgadele.
Püüame siiski mõelda, kuhu meie siit läheme? Kuid äkki olemegi, nagu teatud ettevõtjad loodavad, piisavalt tuimaks taotud. Või ehk on mõnele otsustajale lubatud kavandatavates kaevandustes väga tasuvat töökohta?