Niisuguse emotsiooni pealt etendust vaatama asudes osutus laval toimuv eriti kummastavaks. Esimestest fraasidest saab selgeks, et tegevus toimub nii-öelda teispoolsuses, seega ei püüa ma sellest ka siinkohal saladust teha. Jean-Paul Sartre’i kolme tegelast, keda teener ükshaaval ruumi saadab, ei seo justkui miski. Selles jõuavad nad ise ja ka vaatajad selgusele.
Nad on eri riikidest, erinevad soo ja orientatsiooni poolest ning koguni nende surma asjaolud on erinevad. Mille järgi siis just need kolm sellesse ruumi saadetakse? Või oleks õigem küsida – mille eest? Ehk peaks vastust otsima nende tegudest.