Hea teater ehk Kuidas sa surid?

Verinoor lapsetapja Estelle (Jaune Kimmel, paremal) ei tea veel, kus ta on, aga ta teab, et on surnud. Foto: Heikki Leis

Rakvere teatris Vallo Kirsi lavastatud ja 15. veebruaril esietendunud Jean-Paul Sartre’i “Kinnine kohus” tõmbab vaataja kohe esimese hetkega supsti enda sisse.

Kas oled põrgut ette kujutanud? Mõelnud, milline õigupoolest on elu pärast surma. Lasknud silme eest läbi oma suurimad patud, kui neid on, kindlasti on, ja mõelnud, milline neist on nii ränk, et selle eest tuleb surmajärgses elus keeda väävlivannis, lasta end rattale tõmmata või sulatinaga üle valada.

On meil ju enesele hulgi õigustusi. See ja too, kellega halvasti käitusime, olid säärase kohtlemise kindlasti ära teeninud. Petetud armastatu polnud tõelisi tundeid väärt ning õhutatud vaen ja viha oleksid niikuinii varem või hiljem tee inimeste südamesse leidnud. Aga me ei kujuta ettegi ...