Ohtlik ja vaimselt haige inimene võib jätkuvalt vabaduses viibida

Viru maakohus ei saa seadusest tulenevalt öelda, kas ohtlik ja haige kurjategija on jätkuvalt vabaduses või mitte. Foto: ARVET M

Eelmise nädala esmaspäeval Viru vanglast vabadusse lastud ohtlik kurjategija ja vaimselt haige Rein (nimi muudetud – toim.) võib jätkuvalt vabaduses viibida.

Viru maakohtust öeldi, et psühhiaatrilise sundravi kohaldamise protsess on kinnine, mis tähendab, et mingit infot sellest avalikkusele ei anta. Ka seda, kas Rein on jätkuvalt vabaduses või mitte.

Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise protsessile üleminekut taotles kohtult prokuratuur, sest kohtuarstliku ekspertiisi tulemusena tunnistati mees haigeks, kes vajab ravi. Seadus sätestab, et selline inimene ei tohi vahi all viibida mitte kauem kui pool aastat. Rein aga oli olnud eelmise nädala esmaspäevaks poolteist aastat. Seega ei jäänud kohtul muud üle kui Rein vahi alt viivitamatult vabastada.

Reinul aga polnud kuhugi minna ja nii väitis ta oma tuttavale, kellele öö läbi sõnumeid saatis, et on Rakveres Katariina külalistemajas. Paar päeva hiljem nägi tuttav Reinu Kroonikeskuses. Viimased andmed mehest pärinevad laupäevast, mil teda olla nähtud Rakveres Rohuaia kohvikus.

Mõistagi ei ole selline olukord normaalne ja seda tunnistas ka prokuratuur. Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo selgitas, et seadus reguleerib sundravi kohaldamise menetlusele allutatud inimese vahistamist eelkõige inimese enda kaitseks. Eesmärk on vältida olukorda, kus kinnipidamisasutuses on psüühiliselt haige inimene, kes vajab tegelikult hoopis ravi ja teistsuguseid kinnipidamistingimusi. "Olukordi, kus alles pika vahistusperioodi ajal tuvastatakse inimesel psüühiline haigus, ei ole palju, kuid näeme sellegipoolest vajadust seadusemuudatusega välistada olukord, kus ollakse sunnitud vabastama raske süüteo toime pannud ohtlik, kuid süüvõimetu inimene," nentis Merilo.

Aga kui selline asi on juhtunud, kas siis avalikkusel on õigus teda, kas nimetatud inimene viibib jätkuvalt vabaduses või mitte? Seda küsime justiitsministeeriumilt.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmet selgitas, et konkreetse inimese ohtlikkust ei saa hinnata, sest ministeeriumil pole selleks piisavalt andmeid. "Üldise põhimõttena aga saab öelda, et kui on teada, et inimene võib oma terviseseisundi tõttu või mis tahes muul põhjusel ohustada teiste inimeste elu või tervist või avalikku korda laiemalt, peab riik pädevate organite kaudu võimalikud ohud maandama, vajadusel ka avalikkust teavitades. See tuleneb sellest, et riigi üks peamisi kohustusi on tagada avalik kord," rääkis Kalmet. Ta viitas asjaolule, et tähele tuleb siiski panna ka seda, et inimese terviseandmete avaldamine on tema õigusi tõsiselt riivav tegevus ning sellepärast ei ole konkreetse inimese staatuse, käikude ja muu avaldamine võimude poolt, seostatuna tema tervisliku seisundiga, õiguspärane.

 "Kui ajakirjandus saab kuskilt mujalt teada, mis on inimese tervislik seisund," jätkas Kalmet. "Võib ta isikuandmete kaitse seadusega kooskõlas oma artiklis ajakirjandusliku erandi alusel sellest ohust kirjutada, kui isiku põhiõiguste riive on tasakaalus avaliku huviga."