Teatrimaagiast lummatu looming

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mara Ljutjuk.
Mara Ljutjuk. Foto: Rakvere Teater

Näituse “Keegi veel” lõi Mara Ljutjuk just teatri jaoks. Tema maalidel toimetavad lavatagused jõud, kes teatrikülastaja pilgu eest varjus – õmbleja masina alt voogab taevasinine lõpmatu kangas, ilmutavad end lavamaailma elusaks loovad valguskunstnikud ja dekoraatorid, ehk nagu ütleb ühe teose pealkiri – “Hallid kardinalid”.

“Teater on mulle väga südamelähedane keskkond,” lausus kunstnik. Näitusele nime andnud maalil kujutab ta eesriide ühtaegu peitvat ja avavat salapära.

Mara Ljutjuki arvates on teater põnev koostöövorm: pika ühistöö ja pingutuse tulemusel valmib lavastus, mis viib vaataja mõneks tunniks hoopis teise maailma. “See tundub ebaratsionaalne, aga – tunded on kõige olulisemad! Teater on nagu ajamasin: peatab etenduseks vaataja aja, ei lase igapäevaelul sekkuda. Inimene usaldab end lavastaja ja näitlejate kätte, kes on tunnete dirigendid. Lava ja saali vahel tekib sünergia, kui inimesed midagi tunnevad, olgu rõõmu või pettumust. Kui ei tunne, lähevad vaheajal minema. Mina tegelen maalides samuti tunnetega,” arutles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles