/nginx/o/2011/11/30/858000t1h1977.jpg)
Paar aastat valitses Oandu koprarajal vaikelu, aga juba möödunud aastal hakkasid nad agaralt tegutsema ning tänavu on läinud selliseks mölluks, et kohati on rikutud ka sealset loodusrada.
Koprad lõhkusid Oandu matkaraja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usinad puudelangetajad koguvad talvevarusid, sest tänavune pesakond tahab ka talvel head-paremat põske pista.
“Nad kujundavad pidevalt maastikku ümber. Näiteks alles mõni aasta tagasi tekkis uus jõeharu, sest vesi oli läbi murdnud ühte kopraurgu ning õõnestas lae ära, mille tagajärjel kallas langes sisse,” selgitas Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. “Igale uuele harule teevad koprad taas tammi ette ning suurvee ajal murrab vesi kõrvalt läbi. Tegelikult on need nõlvad seest kõik ära õõnestatud ja kui palju tallata, võivad sisse variseda,” hoiatas ta.
Keskmiselt vajab üks pesakond ligi kaks kilomeetrit veekogu kaldaala, olenevalt taimestikust. Tiina Neljandiku sõnul toimetavad koprad peamiselt hommikul ja õhtul, südapäeval neid näha ei ole. Tammi valmimist võib oma silmaga näha, kui pidevalt ehitustööde käiku jälgida.
“Algul paneb kobras ühe rea oksi, mis seatud tüügastega voolu suunas, millele laob kivid peale. Kui tammi ehitus millegipärast pooleli jääb ja vool oksad ära viib, jääb alles kivide rida, nagu oleks inimese ehitatud, kuid see on hoopis kopra tammi põhi,” seletas Tiina Neljandik.
Kobraste tehtud pahandustest hoolimata on looduskeskuse juhataja kinnitusel huvitav loomade tegemisi-toimetamisi jälgida. “Nad närivad puu osaliselt läbi ja see võib aastaks jääda ootele. Järgmisel aastal tulevad ja närivad edasi. Vahel teevad sellise rõngastamise, närivad ümberringi ainult koore ära,” kirjeldas ta.
Metsameestele ei sobi kobraste vägiteod kohe kuidagi. “Toidupuude langetamise kannatab ära, aga kui on madalad jõeorud, siis ujutavad tammid metsa üle ning mets kuivab ära,” nentis Tiina Neljandik.
Üle kilomeetri pikkust loodusrada külastab aastas ligi 5000 inimest. Oandu looduskeskus korraldab ka õpilastele loodusretki.
Kobras on taimetoiduline. Talle maitsevad hästi haab, pärn, vaher ja teised lehtpuud.
Kopralugu
Suur ja priske kobras
kopratiigis sobras.
Otsis maiuspala,
vastu ujus kala.
Kala hirmust minestas.
Kopraonu imestas:
“Ärka üles, kallis kaim!
Minu toit on puu ja taim.
Kalad mind ei huvita,
vaatan neid ma huvita!”
Autor Tiina Neljandik