Märt Raam: pettumus suusaspordis on tohutu

Märt Raam (paremal). Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Töötanud 18 aastat korvpallitreenerina ja kehalise kasvatuse õpetajana Rakveres ning Sakus, olen alati olen toonud ka teisi sportlasi lastele eeskujuks.

Väikese poisiklutina sai Kalevi spordihallis koos isaga suure Kalevi NSVL-i meistrivõistluste mänge vaatamas käia, kus eeskujud olid Sokk, Kuusmaa ja Jackson. Eeskujud on nad siiamaani. Samuti jäi aeg seisma ja jäid ära koolitunnid, kui toimusid suusaalade tiitlivõistlused. Kogunesime talvel alati Kunda 1. keskkooli raamatukogus, kui meie suured Šmigunid, Veerpalud ja Maed medalitele sõitma hakkasid. Samuti palusime õpetajate käest luba, et jälgida ka tähtsaid olümpia hokilahinguid, meenutades selliseid nimesid nagu Selänne, Kurri, Bure või Jagr.

Mis puudutab suusatamist, siis nüüd plahvatas Eesti spordis pomm. 10–15 aastat tagasi, kui oli suusatamise hiilgeaeg, ei mõelnud keegi, dopingukahtlustele. Tallinna ülikooli tudengina talvelaagris olles käisin ka ise Otepää keskväljakul vastu võtmas meie kangelasi, kui 2002. aastal tuldi kolme medaliga Salt Lake Cityst. Kõik oli super ja kangelased olid meie eeskujud. Samuti oli treeneritele mentoriks Mati Alaver, kelle sõnad "pole paha" olid alati kuldsed.

Esimene tagasilöök tuli 2011. aastal, kui toimus esimene Andrus Veerpalu dopinguskandaal, millest ta teatavasti pääses tänu advokaat Aivar Pilve ja abiliste põhjaliku töö tulemusel. Milliseid vahendeid sinna läks, me loomulikult ei tea, aga see ei olnud väike summa. Mäletan, et istusin Rakvere Tarva mängul koos ühe Eesti tippsuusatajaga, kes samuti olümpial oli käinud, ning ta väitis: "Andke mulle 10 000 eurot ning ma räägin kõik, mis Eesti suusatamises toimus 10–12 aastat tagasi!" Uhh, mõtlesin, et ikka karm maailm on seal tipus, ning vaatasin Tarva mängu edasi.

Praeguseks on arvamus suusatamisest muutunud: pettus ja vereülekanded mingite 30.–40. kohtade nimel. Dopinguga jäid vahele Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Miks te, noored mehed, oma elu ära rikute? Mille nimel?

Jutu järgi ei teadnud koondise peatreener Anti Saarepuu mitte midagi. Kuidas on see võimalik, kui väidetavalt algasid mahhinatsioonid Saksa arstiga juba kaks aastat tagasi? Kuidas on võimalik, et kaks meest elavad teistest koondiseliikmetest eraldi? Tean ise treenerina, et sisekliima kujunemisel on tähtis, et võistkond oleks koos ning hingaks ühte rütmi. 

Samuti muutus täielikult arvamus EOK seitsmenda taseme treenerist Mati Alaverist, kelle soovitusel Tammjärv võttis teatavasti ühendust Saksa dopinguarsti Mark Schmidtiga. Ka oli asjadest teadlik meie suusaiidol Andrus Veerpalu, kelle õpilane Aleksei Poltoranin võeti vahele dopingu kasutamisega.

Andrus Veerpalu oli meie suusaiidol ning alati ideaalse klassikalise sõiduviisi tehnika valdaja. Olen ka suusatunnis toonud näiteid, et maailma parima klassikalise tehnikaga sõitis meie olümpiavõitja Veerpalu. Ka sinust, Andrus, on minu arvamus muutunud – mees, kui julged teha, siis tunnista ka oma vigu, mitte ära põgene.

Kui Pyeongchangi olümpia suusamaratonis põrunud Kasahstani suusastaari Aleksei Poltoranini treener Mati Alaver pidi tagastama ebaõnnestumise järel terve aasta palga, siis arvan, et samamoodi peaks ta tegema sel hooajal. Lisaks tuleks tagastada Silberauto antud Mercedes. Täna olümpiaraamatuid vaadates tuli tõdemus, et kas nende esikaaned tuleks välja vahetada või kogu suusapeatükk ümber kirjutada?

Kindlasti ei parane need haavad kiirelt, aga suurpuhastust on vaja, sest suusasporti on alati huvitav olnud jälgida. Samuti harrastavad paljud värskes õhus liikumist talvel – seda kinnitab Tartu maratoni osalejate arv (tänavu 4800). Kehalise kasvatuse õpetajana olen alati propageerinud suusatamist, sest see arendab aeroobset võimekust, tasakaalu ja lisaks saab nautida värsket õhku.