Algab üleeestiline jahitrofeede hindamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jahitrofee.
Jahitrofee. Foto: Mailiis Ollino

6. märtsil algab Harjumaal Padise vallas jahitrofeede hindamine, et uurida Eesti ulukitrofeede statistilisi näitajaid ning koondada need kokku üleriigiliseks jahinäituseks.

"Jahitrofeede hindamine on olnud jahinduses traditsioon juba aegade algusest," ütles Eesti Jahiseltsi tegevjuhi asetäitja ja vanem-trofeeekspert Andres Lillemäe. "Lisaks sellele, et trofee hindamine annab jahimehele vajalikku informatsiooni, on sellel ka teaduslik ning hariduslik eesmärk, nii saame täpselt andmeid analüüsides teada, milline on Eesti ulukite seisund," lisas Lillemäe.

Jahitrofeede väärtustamine põhineb kolmel sambal. Esimene on jahikultuuriline ja peegeldab jahimeeste austust nii looduse, ulukite kui ka oma ameti vastu. Teine on pedagoogiline: jahitrofeed annavad infot selle kohta, millised ulukid meie metsades elutsevad ja see võimaldab mõista looduse keerukaid protsesse ja seoseid. Kolmas sammas on aga teaduslik: jahitrofeede süstemaatilise kogumise, mõõtmise ja katalogiseerimise tulemused on hindamatu informatsioon teadustöö tegijatele ja populatsioonide hindajatele.

Lääne-Virumaal toimub jahitrofeede hindamine 9. märtsil kell 10 Rakvere jahindusklubis.

Üleriigiline jahitrofeede näitus avatakse 18. aprillil Põltsamaa lossis. Näitusel on nii Eesti kui ka välismaa ulukeid, samuti pannakse hariduslikul eesmärgil välja eri väärarengutega ulukite topiseid jms, et näidata, mis haigusi metsloomadel leidub.

Jahitrofeede näitusi on korraldatud juba alates 1968. aastast. Tänavu toimub jahitrofeede näitus 13. korda. Hinnatakse põdra-, metskitse- ja punahirvesarvi; metsseakihvasid; ilvese-, hundi- ja karunahka; hundi-, karu-, ilvese-, kopra-, mägra-, rebase-, šaakali- ning kährikukoljut ning välismaiste ulukiliikide trofeesid.

Tagasi üles