Abistatud suitsiidi valinud Jane Paberit lahkumispeost: "See on tohutu au" (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pajusti klubi laval ekraanil vahelduvad pilkuvate tähekeste all pildid Janest ja temaga tantsuteed astunud kaaslastest. Jane, nii särav, nii lõbus. Kireva galerii taustaks mängib "Moon River". Algab Jane Paberiti, ALS -i (amüotroofset lateraalskleroosi) põdeva naise, kes on otsustanud oma elu lõpetada Šveitsis abistatud suitsiidiga, lahkumispidu "Saadame Jane tantsuga ära!".

Kuujõgi, mil ühtegi kallast silm piiriks ei näe. Endise ja nüüdse elu vaheline sild, nii nimetas Jane tänast tantsukontserti mõne päeva eest.

Kui Jane rahvast täis saali saabub, saatjaks sulnis "Something In Your Eyes", tervitab teda südamlik aplaus. Mis kõik on Jane silmis, ei jõua aimata, kuid rõõmu on seal küll. Ta tõstab käe ja lehvitab.

Kontserti avades kuulutab Pajusti klubi juhataja Urmas Lindlo, et kinni tuleb pidada peo kodukorrast. Kolm punkti viiest teatavad: nutmine on keelatud. Ei peeta ka kõnesid ja olla saab superhea, annetades Janno Puusepa Fondile. Lavale tuleb 61 Eesti kõige ilusamat naist: Jane õpilased ja õpilaste õpilased, teatab klubi juhataja. Ning Jane lemmiklaulja Lauri Saatpalu.

Kuid enne veel kutsub rahvast laulma üks tantsijatar, Sandra Vokk, kes murtud varbaluu tõttu tantsida ei saa ning seetõttu laulda otsustas. Ja saalitäis inimesi laulab regilaulu vormis nagu üks mees: "Üksi pole keegi keset häid ja omasid ..."

Lõviosa kontserdist on laval aga tantsijannad. Kirglikud, söakad ja aina naeratavad. Üksi, kahekaupa, rühmiti. Valulev tango, kaval idamaine meloodia, kuldsed estraadilood - kõik sobib neile sädelevaile rütmikuningannadele. Ning saal aina aplodeerib, hõigub, vilistab. Jane laulab õhevil põsi tuttavatele lauludele kaasa. Võimsamail hetkil tõstab ta rusikas käe.

Lauri Saatpalu astub lavale, kitarr käes. "Tere, Jane. Tere kõigile," alustab ta. Ja meenutab lugu sellest, kuidas president Meri kutsus Toomas Hendrik Ilvese välisministriks. Lugu on Saatpalul hästi valitud, selgub peagi. ""Te ei tahtnud ju välisministriks saada," uurib reporter. Ja Ilves vastab: "Kui president kutsub, siis ei vaielda.""

Enne viimast laulu pöördub Lauri Saatpalu veel kord Jane poole, öeldes, et tema abikaasa on truu Jane blogi lugeja. "Tänan sind huumorimeele eest," lausub ta. Ning teatab siis, et kirjutas 20 aastat tagasi loo, mille puhul ei osanud eal arvata, kus seda tarvis läheb. Täna läks seda väga vaja. Jane palvel. See on lugu "Šveits".

Järjekord Janega kõnelda soovijaist pärast kontserti ei taha lõppeda. Ema kõrval lillesülemit hoidva Marleeni (17) sõnul on väga liigutav, kui paljud inimesed on tulnud oma headust näitama. "See on tohutu au," sõnab Jane. "Ja viimaks, pärast viitteist aastat kontserte ja festivale on ka mu tantsijad suure ajakirjanduse tähelepanu all," märgib ta naerdes.

Jane lisab veel, et ta rõõmustab tänavuse varajase kevade üle ja seeüle, et tal on võimalik seda praegu kogeda.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles