Pokkerihing teatrilaval: hasardi ja austusega

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria Klenskaja.
Maria Klenskaja. Foto: Vladislav Musakko

Maria Klenskaja elukanga sees jookseb märkamatu, kuid olulise niidina Rakvere. Linn, kuhu ulatuvad tema juureotsad, on hiljukesi kujunenud näitlejannale töiseks oaasiks. “See on kingitus,” tähendab ta tänumeeles.

“Minu ainus kokkupuude Rakvere teatriga oli Aarne Üksküla,” lausub Maria Klenskaja. Teatrikohvikus, keset melu, akna taga hämarduv teatripark. Etenduseni “Kuni ta suri” on jäänud mõni tund.

“Aarne on Rakverest väga hästi rääkinud, suure lugupidamise ja armastusega. Ta rääkis, et kui ta poleks siin seda tööd teinud, poleks temast näitlejat saanud. Eluaeg oli tema parim sõber Eldor Valter.” Hetk vaikust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles