Andres Jaadla Bukarestist: "Linnad ja piirkonnad avaldasid noorte kliimaprotestile toetust"

Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla vestles Euroopa Liidu linnade ja regioonide kohtumisel Euroopa Liidu regionaalvoliniku Corina Greţuga.

FOTO: Erakogu

Linnad ja piirkonnad avaldasid Bukarestis toetust noorte kliimastreigiliikumisele "Youth for Climate" ja kutsusid Euroopa Liitu üles suurendama kliimaeesmärke ja investeeringuid, et hoida temperatuuri tõus tunduvalt väiksem kui kaks kraadi Celsiuse järgi.

Rakvere volikogu liige Andres Jaadla ütles, et Euroopa Liidu linnad ja piirkonnad avaldavad toetust protestidele, mis toimuvad üleilmse streigi "Global Strike for Future" raames ja koondavad üle kogu maailma sadu tuhandeid noori, kes nõuavad kiireloomulisemaid meetmeid, et võidelda globaalse soojenemise vastu. 

Euroopa linnade ja regioonide Bukaresti tippkohtumisel "Re(New) EUrope" kordasid kohalikud ja piirkondlikud juhid taas oma üleskutset, et Euroopa Liit suurendaks oma jõupingutusi, kohustuks hoidma temperatuuri tõusu tunduvalt alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja muutma Euroopa Liidu 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. 

Möödunud aastal saavutas ülemaailmne süsinikdioksiidi heitkogus kõigi aegade kõrgeima taseme.

See ajendas 16-aastast Rootsi kooliõpilast Greta Thunbergi algatama ülemaailmse noorte kliimastreigiliikumise, mis innustas õpilasi üle kogu maailma igal nädalal protestima ja nõudma kliimamuutuste valdkonnas rohkem tegusid. Alates 2018. aasta augustist on tuhanded õpilased ja üliõpilased rohkem kui 30 riigis üle kogu maailma tulnud tänavatele, kutsudes rakendama lisameetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 

Reedel toimus ka mitmel pool Eestis koolinoorte kliimaprotest, mille raames kutsuti õpilasi koolitundidest meelt avaldama. Teiste seas korraldati kliimaprotest ka Tallinnas Toompea lossi ees, kuhu kogunes umbes 500 noort. 

Viidates Thunbergi hiljutisele sõnavõtule Brüsselis, ütles Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz: "Noored tulevad tänavaile lihtsa nõudmisega, et maailma juhid täidaksid Pariisis võetud kliimakohustusi. Võitlus kliimamuutuste vastu võidetakse just kohalikul tasandil ning linnad ja piirkonnad lähevad riiklikest eesmärkidest kaugemale". 

"Euroopa Liit on seadnud eesmärgid ja suurendanud investeeringuid, kuid sellest siiski ei piisa: peame tegema veel rohkem, et võimaldada üleminekut linnades ja piirkondades, luua keskkonnahoidlikke töökohti, muutuda energiatõhusaks ja vähendada veelgi heitkoguseid. Teadlaste sõnum on selge, noored on oma kodutöö teinud ja nüüd on meie asi kaitsta planeeti Maa ja nende tulevikku – see on põhjus, miks nõuame süsinikuneutraalse Euroopa saavutamist 2050. aastaks," ütles Karl-Heinz Lambertz. 

Tippkohtumisel, kuhu oli kaasatud 150 noort kohalikul tasandil valitud poliitikut ning mis oli suurim Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike juhtide kogunemine pärast COP21 konverentsi Pariisis, ütles Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident Markku Markkula: "Kliimamuutustega ei tule keegi üksi toime: me kõik peame tegutsema ja andma oma panuse. Edu võime saavutada ainult juhul, kui iga valitsustasand tegutseb koostöös tööstuse ja ettevõtetega, soodustades kvaliteetset innovatsiooni. Peame ÜRO kestliku arengu eesmärgid poliitikasse integreerima, ent me vajame sõnadest rohkemat, vajame investeeringuid. Euroopa Liidu ja avaliku sektori vahendid võivad aidata kaasrahastada puhtale energiale üleminekut. Kuid eelkõige tuleb meil luua kohapeal õige keskkond, mis soodustaks jätkusuutlikku ettevõtlust". 

Bukarestis Euroopa linnade ja regioonide tippkohtumisel viibiva Andres Jaadla sõnul tuleb kõige hiljutisemast ÜRO kliimamuutusi käsitlevast teadusaruandest välja (ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste rühm novembris 2018), et on jäänud vähem kui 20 aastat, et vältida kliimakatastroofi, mis muudab globaalse soojenemise kontrollimatuks. Teadlased hoiatavad, et praeguste suundumuste kohaselt on ülemaailmne temperatuur 2100. aastaks kolm kraadi soojem, mis kahjustab pöördumatult meie bioloogilist mitmekesisust ja muudab rasked ilmastikuolud paratamatuks.

Jaadla, kes osales temaatilisel arutelul "Euroopa Liidu piirkonnad ja linnad jätkusuutlikku tulevikku üles ehitamas", ütles, et kõlama jäi tõsiasi, et just igaüks meist, ja seda ükskõik millisel võimutasandil, peab mõistma, et kliimaprobleemid, mille ees me praegu seisame, ei ole kauge tulevikuteema. 

"Need probleemid on olemas siin ja praegu ning me juba tunneme nende mõju. Võitu võib neist saada üksnes siis, kui tegutseme üheskoos ja kooskõlastatult. Just seda noored meilt soovivad: et teeksime täna koostööd, tagamaks noortele tuleviku, millele neil on õigus. Euroopa piirkonnad näitavad eeskuju, kuid on vaja, et Euroopa Liit ja tema rahvusvahelised partnerid ei vähendaks oma kliimaeesmärke," ütles Jaadla.

Ta lisas ka, et Rakvere viimaste aastate areng energiapoliitika rakendamisel on olnud eeskujuks mitmetele sama suurtele linnadele Euroopas. "Just omavalitsuste aktiivsusest  energia- ja kliimavaldkonnas ja omavaheliste jõudude ühendamisest sõltub, millise tulevikuplaneedi me lastele jätame," märkis Andres Jaadla.

Tagasi üles