Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi poeg Erko tahab Karepal sadamat arendama hakata. Rannarahvas on see tekitanud mõningat segadust, millest on üle saadud, Vihula vallavalitsus on aga esialgu ettevaatlik.
Maavanem pürib koos pojaga merele
2. detsember 2011, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval kogunesid Karepa rahvamajja rannakalurite, Karepa külaseltsi, Vihula vallavalitsuse ja Piilkonnamaja maaüksuse arendajad, et arutada ühiselt, milline võiks olla Karepa muuli edasine areng, pidades silmas rannakalanduse perspektiivi.
“Kiireks teeb asja see, et Karepa sadama vastu on hakanud huvi tundma eraõiguslik investor ja algatatud on detailplaneering, mille eesmärk on muuli võõrandamine,” rääkis Vihula vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla.
Investor, kes Karepa muuli vastu huvi tunneb, on Kunda osaühing Restezin, mille esindajana kohtus rannarahvaga maavanem Einar Vallbaum.
“Tegelikult olen ma siin eraisikuna, lapsevanemana, sest osaühing kuulub minu pojale, kes aga ise paraku kohale tulla ei saanud ja nii esindan mina teda,” rääkis Vallbaum.
Et Restezinile kuulub Piilkonnamaja maaüksus Karepa sadamasuus, tekkis Vallbaumide perel mõte sadam korda teha.
“Kalurid on seadnud tingimuseks, et sinna mingit turismisadamat ei tehta ja ka meie mõte on, et see jääks peaasjalikult külasadamaks, kus oleks ehk paar-kolm kohta jahtide või kaatrite jaoks, et külalised saaksid soovi korral ka meritsi tulla,” kõneles Einar Vallbaum.
Samas on kalurid esitanud vallale taotluse Piilkonnamaja maaüksuse kõrvale jääva mereäärse maa munitsipaliseerimiseks.
Erik Keskküla sõnul ei saa vallavalitsus menetleda korraga maa munitsipaliseerimist ja selle võimalikku võõrandamist, seega on vaja valida emb-kumb areng.
Olukorra teeb aga eriti keeruliseks asjaolu, et Vihula vallavalitsus tunnistas Keskküla sõnul 2004. aastal muuli peremehetuks ehitiseks, kuid muul on seni arvele võtmata.
Vihula vallavanem Raivo Uukkivi arvas, et kui muul on tunnistatud peremehetuks, tuleb vallal see arvele võtta ja selle juurde teenindusmaa munitsipaliseerida. “Aga detailplaneering tuleb igal juhul teha,” rõhutas vallavanem.
Uukkivi lisas, et vallavalitsus ootaks kogukonnalt otsust, kas investori toimetamistega ollakse nõus. “Vallal endal sadama arendamiseks raha ei ole ja ilmselt ei saaks ka Karepa kalurite selts sellega hakkama,” arvas Raivo Uukkivi.
Fred Kaasik Karepa kalurite seltsist ütles, et põhimõttelised kokkulepped on neil investoriga leitud. Vihula vallavolikogu esimees Vello Väinsalu soovitas need kokkulepped ühiste kavatsuste protokollina allkirjastada, et vallavalitsusel oleks, millele toetuda, kui probleeme peaks tekkima.
Einar Vallbaum selgitas, et praeguste kavade kohaselt hakkaks Karepa sadama arendamisega tegelema siiski MTÜ Karepa Kalurite Selts, mille liikmeks on Vallbaumide pere esindajana astunud Einar Vallbaumi elukaaslane, Lääne-Viru arenduskeskuse juhataja Tea Treufeldt.
“Tahame kaasata sadama arendusse kõik kohalikud kalurid ja ka Karepa külaseltsi, eelduseks oleks aga see, et kalurite selts saaks oma paberimajanduse korda,” kõneles Einar Vallbaum, tuues näiteks, et praegu on kalurite seltsi juhatuse liige juba mitu aastat tagasi surnud Vello Kaskman ning segadusi on seltsis muidki.
Ise maavanem seltsi liikmeks praegu astuda ei kavatse. “Nii kaua, kuni riigitööl olen, ei taha end selliste asjadega väga siduda, aga pensionipõlves küll,” sõnas Vallbaum.
“Igasugune kokkulepe peaks olema nii pidav, et ei juhtuks nii, nagu Käsmus, kus vald on alates 2002. aastast üritanud muuli reanimeerida, aga põrganud pidevalt kohalike probleemide otsa,” lausus Erik Keskküla, kes lisas, et Eismal seevastu kogukondlik kokkulepe sündis ja sealse sadama arendus on suuremate probleemideta lõpule jõudmas.
Jüri Sikkut Karepa külaseltsist arvas, et kõige olulisem on, et asi liiguks.
“Et mõlemad pooled saaksid söönuks ja oleksid rahul,” sõnas ta.
Kalurite seltsi esindanud Fred Kaasik aga arvas, et erinevaid pooli polegi, sest kõik on ühise asja eest väljas.
“Kalurid olid nädalapäevad tagasi koos ja leidsime investoriga ühise keele,” ütles Kaasik. “Tundub, et me saame rohkem vastu, kui ära anname,” lisas ta ja lootis, et Karepa sadama arendus bürokraatiasse ei takerdu.