Türgi saadik käis Tõrmas sõdureid mälestamas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suursaadik Hayriye Kumaşҫioğlu ja Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami asetasid mälestusmärgi juurde pärjad.
Suursaadik Hayriye Kumaşҫioğlu ja Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami asetasid mälestusmärgi juurde pärjad. Foto: Vladislav Musakko

Türklased tähistavad 18. märtsil märtrite päeva, et austada neid mehi ja naisi, kes on andnud oma elu Türgi vabaduse eest. Sel puhul käis Rakveres Türgi vabariigi suursaadik Hayriye Kumaşҫioğlu, et asetada pärg Tõrma kalmistul oleva Türgi sõjavangide mälestusmärgi juurde.

Pärast 1877.–1878. aasta Vene-Türgi sõda toodi Eestisse umbes 430 vangi langenud Türgi sõdurit, kellest umbes 130 sattus Rakveresse. Esimesed vangid jõudsid siia 18. veebruaril 1878 ja viimased sama aasta augustis. 1878. aasta 7. septembril viidi vangid Rakverest Sevastoopolisse.

Kuigi kohalikud võimud tegid kõik selleks, et hoones aadressiga Tallinna 3 (ehk Rehbinderi majas) kinni peetud vangide tingimused oleksid võimalikult head ning nood oleksid kaitstud külma ja haiguste eest, on teada, et vähemalt kaks türklast – Hasan Süleyman ja Mehmet Ödemiş surid Rakveres tüüfusesse ja maeti Tõrma kalmistu servale.

Suursaadik Hayriye Kumaşҫioğlu pidas mälestusmärgi juures lehviva Türgi lipu all lühikese türgikeelse kõne ning koos kohal olnud saatkonnatöötajate ja Eestis elavate türklaste esindajatega loeti ka mälestuspalve.

Rakvere linna poolt tõi türklaste hauale pärja linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.

Türgi sõdurite mälestusmärk Tõrma kalmistul avati 2008. aasta novembris ja seda käis avamas tollane Türgi kaitseminister Vecdi Gönül, kes arvas toona, et sõduritel, kes on sängitatud võõrasse mulda, võib hiljem olla oma osa ka riikidevahelises sõpruses. Tema hinnangul ilmestavad seda kõige paremini Türgi omaaegse presidendi Mustafa Kemal Atatürki lausutud sõnad Gallipoli lahingus langenud sõdurite auks: "Nendele kangelastele, kes valasid oma verd ja kaotasid elu. Te olete sängitatud sõbraliku riigi pinda. Seetõttu puhake rahus. Nüüd lamate külg külje kõrval Mehmetidega. Emad, kes te saatsite oma pojad teele kaugetelt maadelt, pühkige pisarad."

Just 1915. aastal toimunud esimese maailmasõja ühe ohvriterikkaima, Gallipoli lahingu mälestamiseks 18. märtsil Türgis märtrite päeva tähistataksegi.

Tõrmas olev mälestusmärk on pühendatud kõigile 1877.–1878. aasta Vene-Türgi sõjas vangi langenud ning Eesti pinnal surnud Türgi sõduritele, aga ka Eesti ja Türgi sõprusele. Selle püstitamise initsiaatoriks oli omaaegne Türgi suursaadik Eestis Fatma Sule Soysal.

Tagasi üles