Lääne-Viru jahimehed suutsid ainsatena metsseanormi täis küttida

Metssiga. Foto: Elmo Riig

Jahimeeste ja veterinaarameti esitatud andmete põhjal on keskkonnaamet teinud kokkuvõtte metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal. See viitab metssigade arvu suurele langusele.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nii küttimisandmetest kui ka surnuna leitud sigade kogusest selgelt näha, et metssigu on meie metsades väheks jäänud. "Riigi poolt etteantud küttimismahu täitsime 85 protsendi ulatuses, mis on tunduvalt rohkem kui lootsime," ütles Korts, lisades, et prognoositi 70‒75-protsendilist küttimismahu täitmist. "Surm ei võta ka sealt, kus pole, ja metssigade arvukuse langust näitab see, et võrreldes eelneva jahiaastaga surnuna leitud isendite arv vähenes rohkem kui neljakordselt. Meie hinnangul elutseb Eesti looduses hetkel 4000‒5000 metssiga," rääkis tegevjuht.

Möödunud 2018.‒2019. jahiaastal kehtestas riik küttimiskohustuseks 5575 metssiga. Jahimehed küttisid 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit. Kokku teeb see 4725 metssiga ja kohustuse täitmise protsendiks 85.

"Kuna katk ei ole kuhugi kadunud, tuleb meil jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu piires ja hoida metssigade arvukus ka järgnevatel aastatel madalal," selgitas Korts. "Praegu oleme saavutanud riikliku tauditõrje komisjoni etteantud metssigade asustustiheduse üks isend 1000 hektari kohta ja katsume seda taset hoida," lisas ta.

Maakondadest kütiti enim metssigu Hiiumaal (1227) ja Saaremaal (774) ning vähim Jõgevamaal (72), Põlvamaal (118) ja Valgamaal (126).

Ainsana suutsid küttimiskohustuse täita Lääne-Virumaa jahimehed: ette antud normiks oli 100 metssiga, ent siinsed kütid tabasid 133 siga. Kui lisada neile neli surnult leitud ja üks hukatud metssiga, teeb see normi täitmiseks 138 protsenti. Kohustuse täitmisele jõudsid väga lähedale ka Läänemaa jahimehed, kes lasid 154 siga ette nähtud 155-st.