Pühapäeval on ülemaailmne tuberkuloosipäev

Tuberkuloosihaigelt eemaldatakse kopsust vedelikku. Foto: Meelis Lokk

Pühapäeval tähistatakse kogu maailmas tuberkuloosi vastu võitlemise päeva. Euroopas diagnoositakse tuberkuloos igas tunnis kolmekümnel inimesel.

Esialgsetel andmetel haigestus 2018. aastal Eestis tuberkuloosi 146 inimest, neist 120 olid esimest korda elus haigestunud tuberkuloosi ehk tegu oli haiguse esmasjuhtudega. Haigestunute keskmine vanus oli 50,5 eluaastat, seejuures oli noorim tuberkuloosi haigestunu neljaaastane ja vanim sajaaastane.

Tervise arengu instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on Eestis tuberkuloosi haigestumine Euroopa keskmisest suurem – kui Euroopa Liidus haigestus 2017. aastal 10,7 inimest 100 000 elaniku kohta, siis Eestis 13,3. Samas on Eestis tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine kiiresti vähenenud – veel 21 aastat tagasi ehk aastal 1998 registreeriti Eestis koguni 824 tuberkuloosijuhtu.

"Kuigi tuberkuloos on tänapäeval ravitav, on haiguse levikule kaasa aidanud ravimresistentsete vormide levik ja haiguse pikk peiteaeg," ütles Viiklepp. "Tuberkuloosi haigestub kümme protsenti nakatunutest, neist pooled esimese kahe aasta jooksul ja teised kogu ülejäänud elu jooksul."

Kõige tõhusam viis tuberkuloosi leviku peatamiseks on haigete kiire avastamine ning nende terveks ravimine. Viiklepp rõhutas, et siin on suur roll inimestel endil – kui on pikka aega köha, tuleb minna perearstile.

"Kes on juba varem kopsuarsti juures ravi saanud, saab ilma saatekirjata vajadusel kopsuarsti juurde uuesti pöörduda," rõhutas ta. "Kui tuberkuloosi diagnoos on juba saadud, tuleb ravi kindlasti korralikult lõpuni teha. Ravimid on tuberkuloosi korral tasuta."

Euroopas on tuberkuloosi haigestumine küll madalam kui Aafrika ja Aasia riikides, kuid samas tuleb arvestada, et inimesed reisivad, töötavad ja õpivad välisriikides üha enam ning seetõttu liiguvad enam ka nakkushaigused.

24. märtsil tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni WHO algatusel kogu maailmas tuberkuloosipäeva, et pöörata tähelepanu tuberkuloosi ülemaailmsele levikule ja toetada jõupingutusi tuberkuloosi kui haiguse likvideerimisel. 137 aastat tagasi – 24. märtsil 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest.

Mis on tuberkuloos?

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mis kõige sagedamini kahjustab kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid (sealhulgas neerud, luud-liigesed, närvisüsteem, lümfisõlmed, silmad jne). Tuberkuloosi tekitaja on mükobakter nimega Mycobacterium tuberculosis. 
Kui inimene põeb nakkusohtlikku (kõnekeeles lahtist) kopsutuberkuloosi, siis köhimisel, rääkimisel ja aevastamisel satub õhku hulgaliselt rögapiisku, mis sisaldavad mükobaktereid. Tuberkuloositekitaja kandumisel inimeselt inimesele on määravaks järgmised tegurid: haige nakkusohtlikkus ehk õhku paiskunud bakterite hulk, kontakti kestvus haigega ning vastuvõtva inimese hingamisteede ja immuunsüsteemi üldine seisund.
Tuberkuloosi ravis on kõige efektiivsem otseselt kontrollitud ravi, kus tuberkuloosiravimeid võetakse iga päev meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. Ravikuur kestab sõltuvalt haigustekitaja ravimitundlikkusest 6–24 kuud, enamasti alustatakse ravi haiglas. Tuberkuloosiravimid on patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta.