President Ilves Vihulas: Balti riigid ja Poola on osa Läänemere identiteedist

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltimaade ja Poola presidendid kohtuvad Vihulas.
Baltimaade ja Poola presidendid kohtuvad Vihulas. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

“Balti ja Põhjala riigid on edukad üksnes läbi oma ühise tegutsemise Läänemere mõõtkavas, mis teeb meid nähtavaks ja kuuldavaks kogu Euroopas,” ütles president Toomas Hendrik Ilves, võõrustades Vihula mõisas eile alanud Eesti, Läti ja Leedu riigipeade kohtumist, millega liitus ka Poola president. “Meid ühendab Läänemere identiteet,” lisas ta.

Baltimaade ja Poola liidrid Dalia Grybauskaitė, Andris Bērziņš, Toomas Hendrik Ilves ja Bronisław Komorowski keskendusid kohtumisel ühistele transpordi- ja energiaprojektidele, mis liidaksid meid kõiki senisest tihedamalt ülejäänud Euroopaga.

“Eesti teab, et Balti koostöö Euroopa Liidus on kolme riigi kodanikele tõeliselt kasulik ainult siis, kui meie parlamendid ja valitsused mõistavad vajadust maksta nii piiriülese transporditaristu kui ka ühiste energiaprojektide eest,” rõhutas president Ilves, meenutades Euroopa Komisjoni toetuse saanud raudteed Rail Baltic ja Leetu kavandatavat uut tuumajaama, milles on osalemissoovist teatanud ka Eesti, Läti ja Poola. “Siin ei ole kohta väiklusel ja algelisel rehkendusel, et kui palju keegi täpselt üksinda kasu lõikab, vaid meie kõigi silme ees olgu ikka piirkonna üldine huvi ja julgeolek.”

Nii näiteks pidas Eesti riigipea oluliseks Euroopa Liidu välistest riikidest pärit elektri impordi reguleerimist, sest vastasel juhul ei ole investoritel kindlust Balti regiooni elektri tootmisse investeerimisel, samuti on elektriimpordi piiramine vajalik Visaginase tuumajaama projekti arendamiseks.

Kõneldes piirkonna julgeolekust ja eriti NATO õhuturbemissiooni alaliseks muutmisest, kinnitas president Ilves: siin on vajalik kõigi Balti riikide panus enda riigikaitse tugevdamisse.

“Eesti kulutab järgmisel aastal riigikaitsele kaks protsenti SKT-st, sest me oleme nii lubanud. See annab meile omakorda moraalse õiguse nõuda NATO liikmesmaade toetust alalisele õhuturbemissioonile,” ütles president Ilves. “Ilma enda panuseta ei oleks me usutavad oma liitlastele.”

Kui me soovime, et Euroopa Liidu ja NATO riigid lõpetaksid organisatsioonide liikmete jagamise uuteks ja vanadeks ning suhtuksid 20 aastat tagasi iseseisvuse taastanud Balti riikidesse nagu ka NSV Liidu mõjust vabanenud Poolasse kui täiskasvanutesse, siis tuleb meil endal ka täiskasvanutena käituda, rääkis Eesti riigipea.

Kõneldes Euroopa mitmeid riike tabanud finants- ja võlakriisist, nimetas president Ilves “äärmiselt murettekitavaks”, et turgude usaldus euro ja euroala vastu järjest langeb, kusjuures kõik liikmesmaad pole olukorra tõsidusest veel aru saanud.

“Me vajame võimalikult kiiresti otsuseid, mis taastaksid turgude usalduse. Me ei vaja selleks aga uusi institutsioone või foorumeid, usaldagem lahenduse leidmisel Euroopa Keskpanka ja Euroopa Komisjoni,” ütles Eesti riigipea.
Täna Vihulas jätkuval kohtumisel esitleb Euroopa Komisjoni transpordivolinik ja asepresident Siim Kallas Balti ja Poola riigijuhtidele Baltimaid ülejäänud Euroopaga ühendava Rail Balticu projekti.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles