Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/22/11887000t1h599f.jpg)
Suvekuumus. Soome metsamaastik. Üle seitsmekümne ratsutatud kilomeetri on hobune Päike ja Anett Laever edukalt selja taha jätnud, kui päikesekollane loom otsustavalt sammu aeglustab. Ratsanik tehku mis tahab, ükski meelitus, innustav häälitsus, ratsmete pingutamine ega säärte nõudlik surumine vastu tema külgi ei mõju. Päike liigub omasoodu ning teised võistlejad kappavad temast mööda nagu üksildasest pühapäevasest uitajast. Aga siis, kilomeeter-paar enne finišit, muudab Päike taktikat ja paneb ajama nagu tuul, Anett kindlalt sadulas. Ta jätab uljalt teised võistlejad selja taha ning jõuab Eesti koondisega kolmandale kohale.
Päike on üheksaaastane Arma ratsakooli mära. Hobune oma parimas eas. Kui kestussõitudel peetakse väga heaks tõuks araablast, siis Päike on ristand mitmest tõust: temas on eesti hobust, tori hobust, ahhal-tekiini ja ka traavlit. Ta on võrdlemisi rahulik ning talle meeldib liikuda. Võistlusolukorras on Päike enamasti koostöövalmis, vaat et ideaalne hobune. Ja oma nimele vastav: õrna olekuga, leebe, kuid võib olla ka ootamatu käitumisega. Tal on omad tujud – ikkagi mära.