/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/24/11892193t1h7345.jpg)
Kultuuriministeerium toetab Haljala kiriku pikihoone interjööri restaureerimist 9000 euroga.
Riik toetab Haljala kiriku pikihoone restaureerimist 9000 euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljala Püha Mauritiuse kirik kuulub Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinna–Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala kirikule allusid abikirikud Toolsel, Käsmus, Pihlaspääl ja Vainopääl.
Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis annab kinnitust sellest, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal.
Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud äike. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal.