Rakveres mälestati küüditamisohvreid

Täna möödub 70 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Rakveres meenutati küüditamisohvreid "Okaskrooni" juures ja raudteejaamas.

Memento Rakvere ühingu juhatuse esimees Liina Kuusk ütles, et 70 aastat ja 22 000 küüditatut on arvud, mis panevad igaühe mõtlema. "Miks me lasime sellel juhtuda ja miks me ei hakanud vastu?" küsis Kuusk. Ja vastas ise: "Sellepärast, et toimunu oli nii julm ja uskumatu, et keegi isegi ei osanud reageerida."

Liina Kuuse sõnul on Memento ülesanne toimunust järjest rohkem rääkida. Ta väljendas veendumust, et kui 30 aastat tagasi poleks Mementot loodud, ei oleks keegi nii tõsiselt hoidnud ajaloolist mälu ega tegelenud noortega.

Rakvere linnavalitsuse ja -volikogu poolt "Okaskrooni" jalamile pärja asetanud Sven Hõbemägi märkis, et temavanused inimesed peavad kindlasti panustama sellesse, et ka nende lapsed ja lapselapsed toimunut mäletaksid.

Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum aga juhtis tähelepanu tõigale, et meie naabrite juures Ida-Virumaal on käimas vaikne terror eestlaste vastu. "Narva eestlasest linnapea jäi tööst ilma, Jõhvis lastakse eestlastest ametnikke lahti, meie aga vaatame seda lihtsalt pealt," kõneles Vallbaum, kelle sõnul oleks vaja sekkuda.

Kunagine metsavend, 18 aastat poliitvangina Siberis olnud Ruuben Lambur märkis, et küüditamises ei olnud midagi juhuslikku, vaid tegemist oli hoolega ette valmistatud süsteemiga. "See oli ülisalajase impeeriumi ideoloogide poolt hoolega viimistletud, ja sellise süsteemi najal impeerium püsti püsiski," lausus Lambur.

Ta kõneles, et 70 aastat tagasi korraldati kõike väga vaikselt, ja suhteliselt vaikne oli ka "Okaskrooni" juures, kuhu oli kogunenud umbes poolsada inimest. "Vahel mõtlen, et ehk ongi nii parem – laskem ohvritel rahus puhata. Aga ajalool on kombeks korduda ja peame olema valvsad," rääkis Ruuben Lambur.

Riigikogu liige Anti Poolamets märkis, et 70 aastat tagasi viidi ühe päevaga ära 2,5 protsenti Eesti inimestest. "Ma asetan pärja küüditamise ohvritele, aga ka tundmatule kangelasele, kes süütas enne küüditamist Muhu vallamaja koos kõigi küüditamisdokumentidega," ütles Poolamets. Ta lisas, et tema ema pere arvates jäid nemad just tänu sellele kangelasele Siberisse viimata.

Pärast pidulikku tseremooniat "Okaskrooni" juures siirdusid mementolased Rakvere raudteejaama, kus tuulega võideldes süüdati 70 küünalt küüditatute mälestuseks. Liina Kuusk ütles, et käib õhtul jaamast läbi ja vaatab, et küünlad ikka kenasti põleksid. Leinalipuga perroonil seisnud Pätsi pagaripoiss Heiki Hallik lubas samuti õhtul küünlad üle kontrollida.