Seitse seadistust, mida igas uues mobiilis kohe tegema peaksid

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned väikesed seadistused tasub turvalisust silmas pidades teha juba uue telefoni esimesel kasutuskorral.
Mõned väikesed seadistused tasub turvalisust silmas pidades teha juba uue telefoni esimesel kasutuskorral. Foto: Postimees

Mobiiltelefoni vahetamisel on selle sisu ülekandmine muutunud palju lihtsamaks tänu pilvekontodele ning rakendustele, mis aitavad vanast seadmest üle kanda kõik andmed ja seadistused. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma annab siiski mõned olulised näpunäited, millele iga uue mobiili omanik peaks mõtlema enne, kui oma nutiseadet üldse kasutama hakkab.

“Need on just need väikesed seadistused, mida peaks kohe esimest korda mobiili sisse lülitades tegema, sest see ei võta kaua aega, aga hiljem võivad need juba ununeda,” märkis Antti Aasma.

1. Sisu ületoomine

Esimene mure, millega mitmed uue telefoni soetajad põrkuvad, on see, kuidas kogu telefoni sisu vanast seadmest uude üle tuua. Vanas telefonis on enamasti palju pilte, videoid, andmeid, rakendusi ja muud, mida on keeruline käsitsi kopeerida. Seetõttu tasub alati esmalt uurida, milliseid võimalusi telefon andmete vanast seadmest uude ületoomiseks pakub.

2. Turvalisus ja ekraanilukk

“Esmane kaitse on loomulikult ekraanilukk. See tagab, et keegi soovimatu isik ei pääseks ligi teie andmetele, kui telefon on kuhugi vedelema jäänud, ning kindlasti peletab eemale ka lihtlabaseid vargaid,” märkis Aasma. Vastavalt eelistustele saab ekraaniluku avamiseks kasutada tavalist PIN-koodi, mustri joonistamist, näotuvastust või eriti mugavat sõrmejäljelugejat.

3. Automaatne ekraani lukustumine

Ekraanilukku seadistades tuleks kindlasti määrata aeg, mille möödumisel telefon ennast ise automaatselt lukustab, kui telefoniga midagi ei tehta. Pigem tuleks siin eelistada lühemat aega pikemale, sest näiteks kohvikulauale tähelepanuta jäetud mobiili näppamiseks piisab ka kolmekümnest sekundist.

4. Telefoni leidmine

Mobiili esmakordsel kasutamisel tuleks kohe paika sättida ka oma seadme leidmise ja distantsilt kontrollimise funktsioon. See on vajalik juhuks, kui oled telefoni ära kaotanud või kui see on lihtsalt pihta pandud. See funktsioon võimaldab distantsilt oma telefoni kaardilt otsida, panna see helisema, lukustada, saata sinna sõnumeid, teha pilti, lukustada või üldse kõikidest andmetest puhastada.

5. Andmete varundamine ja taastamine

Määra oma andmete varundamiseks sobiv koht ning ajavahemik, mille möödudes mobiil seda ise automaatselt teeb. See tagab, et sinu andmed, seadistused ja kõik muu on alles ka pärast seda, kui telefon ära varastatakse, see ära kaob või lihtsalt õnnetul kombel puruneb. Lisaks tasub mobiili esimest korda sisse lülitades mõelda kohe sellele, kuhu salvestuvad või kuidas on varundatud kõik sinu pildid. “Eri pilvekontosid ja varundamise võimalusi on palju, aga paraku hakkavad inimesed enamasti sellele mõtlema alles siis, kui mobiilis on juba poole aasta jagu pilte. Targem oleks kohe esimesel kasutusel pildimajandus korda seada,” selgitas Aasma.

6. Nutiseadmele antavad õigused

Uut nutiseadet kasutama hakates tasub läbi mõelda, kui palju õigusi sa tahad seadmele ja rakendustele anda. Näiteks kas telefonil on GPS-seade pidevalt sisse lülitatud ja kõik rakendused teavad su täpset asukohta. Lisaks tuleks üle vaadata, millised load on eri rakendustele antud.

7. Turvatud andmed ja failid

Tänapäeva mobiilidesse on tootja osa kaitsemehhanisme, mis kaitsevad pahavara ja viiruste eest, juba sisse ehitanud. Veelgi suurema turvalisuse tagamiseks on võimalus kasutada ka lisarakendusi ja -vahendeid. (VT)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles