:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2019/03/28/11902344t1h557e.jpg)
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ja juhatuse liige Urmas Mardi viibivad sel nädalal Ukrainas. Jaadla sõnul peaks koostöö tulemusena valmima Ukraina elamumajanduse juhtimisstandardi uued põhimõtted korteriühistutele.
Kiiev võtab majade renoveerimisel Rakverest eeskuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos partneritega Ukrainas ning ühistöös ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni elamuvaldkonna ekspertidega koolitatakse Ukraina korteriühistute juhte elamureformide elluviimiseks, korraldatakse koolitusi omavalitsuste elamuvaldkonna ametnikele ning analüüsitakse Ukrainas kehtivaid ja ettevalmistamisel olevaid elamuvaldkonna õigusakte. Projekti "Ukraina eluasemevaldkonna reformide toetamine" raames Eestis ja Ukrainas korraldatavatel koolitustel osaleb kokku 100 kortermaja esindajat ja ametnikku Ukrainast ning välja antakse analüüs Ukraina elamuvaldkonna õigusaktide täiendusettepanekutega.
"Ukraina võtab eeskujuks paljuski Rakveres viimastel aastatel toimunud arengud kortermajade renoveerimisel. Kuna Eestil ja Ukrainal on sarnane elamumajanduslik pärand, saab Eesti oma edukate elamureformide näitel pakkuda abi Ukraina elamureformide ettevalmistamisel ja elluviimisel. Eesti edu on olnud suuresti tingitud kahest asjaolust: ajakohane elamuvaldkonna seadusandlus, mille uusim väljund on 2018. aastal jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, ning toimiv elamuvaldkonna koolitus- ja kutsesüsteem," rääkis Andres Jaadla.
Elamu- ja kommunaalmajandus on Ukrainas üheks viimaseks lõpuni reformimata sektoriks. Elamuvaldkonna seadused peegeldavad veel riigi majanduse ja ühiskonna üleminekuperioodi. Paljuski reguleerivad elamumajandust enam kui 20-aastased õigusaktid, millesse on küll tehtud olulisel hulgal parandusi, kuid samal ajal jõustuvate uute seadustega on kodanikul kadunud õiguskindlus ja selgus, millisest õigusaktist lähtuda, kui nende sisu ei ole enam omavahel kooskõlas.
Ulatusliku erastamise tulemusel on enam kui 93 protsenti Ukraina elamufondist eraomandis ja korterelamutes loodud de facto ühistuline omandivorm. Oluliseks probleemiks on aga Ukraina elamufondi halb seisukord ja vähene energiatõhusus. "Sellise olukorra kujunemise on suures osas tinginud puudulik kinnisvara haldusteenus ja loodud ühistute vähene võimekus nende ette seatud ülesannete täitmisel. Enam kui pool Ukraina elanikkonnast elab täna kortermajades ja on üheks olulisemaks elamureformi eesmärgiks luua toimiv korteriühistute süsteem, mida toetab vastav seadusandlus ja elamusektori toimimiseks vajalik koolitatud tööjõud," rääkis Jaadla.
Arengukoostööprojekti "Ukraina eluasemevaldkonna reformide toetamine" rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Koolitused on sattunud põnevale ajale: 31. märtsil toimuvad Ukrainas presidendivalimised. "Kohalikus meedias on aga üheks oluliseks valimiseelseks teemaks eluasemeküsimused ning peetakse ühiskondlikku debatti eluaseme, selle renoveerimise ja eluasemega seotud kommunaal- ja sotsiaalteemade üle," vahendas Jaadla.
Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub EKÜL-i rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma. Alates 2016. aastast on EKÜL ÜRO elamumajanduse harta keskus, mille põhitegevusteks on eluasemevaldkonna toetamine riikides, kus elamureformid on alles ettevalmistamisel.