Inimesed on enim hädas uriinipidamatusega

Eva Samolberg
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uriinipidamatus teeb elu tülikas.
Uriinipidamatus teeb elu tülikas. Foto: Panther Media/Scanpix

Rakveres asuva Invaru abivahendikeskuse aastakokkuvõtte näitab, et abivahendikeskusesse pöördutakse kõige tihedamini uriinipidamatusega seotud probleemidega. 53 protsenti Rakvere Invarust soetatud abivahenditest moodustavad mähkmed. Samas on tõusnud huvi ka ratastoolide üürimise vastu. 

Abivahendite müügi ja üürimisega tegeleva Invaru abivahendikeskuse kümmet esindust üle Eesti külastas eelmisel aastal ligi 22 000 abivajajat, neist 2400 Rakveres Laada tänaval asuvat.

Invaru klienditeeninduse valdkonna juht Kadri Tiido märkis, et kõige enam kasvas 2018. aastal mähkmete kui peamiste inkotoodete müük – võrreldes varasema aastaga koguni 8,5 protsenti. Ühtekokku soetati abivahendikeskusest aastaga 2,7 miljonit mähet. Samuti on kasvanud vajadus madratsikaitsmete ja mähkmeid fikseerivate pükste vastu.

"Uriinipidamatusega seotud probleemide kasvu taga on nii meie vananev ühiskond kui ka asjaolu, et probleemist julgetakse rääkida, nõu küsida ja lahendusi otsida," selgitas Tiido ja lisas, et ka mähkmete ja sidemete mudelite valik on aastate jooksul täienenud.

Samas pole teemaga seotud piinlikkustunne veel täielikult kadunud ja nii puutub Tiido sõnul abivahendikeskus ikka ja jälle kokku olukorraga, kus selgub, et liiga harv mähkme vahetamine on põhjustanud nahale kahjustusi või pole vales suuruses mähe piisavalt lekkekindel. Seega julgustab ta parima lahenduse saamiseks küsima nõu nii perearstilt kui ka abivahendikeskuse teenindajalt.

Tiido märkis, et lisaks uriinipidamatusega seotud inkotoodetele moodustasid ligi viiendiku kõigist soetatud ja üüritud abivahenditest ratastoolid. "Kuna ratastoole on võimalik tänu riiklikule toetusele üürida ja sellest teatakse üha rohkem, kasutatakse seda võimalust päris palju," selgitas ta ja lisas, et üle Eesti asuvate abivajajate käes oli üüril keskmiselt 2000 ratastooli. Ühtekokku oli üüritoodetena eelmisel aastal kasutusel ligi 9000 abivahendit, mida on varasemaga võrreldes 10 protsenti enam.

Abivahendite üürimine on klienditeeninduse juhi sõnul mugav lahendus. "Näiteks näeme, et jätkuvalt üüritakse palju potitoole ja tugiraame, sest neid on võimalik sarnaselt ratastooliga abivajaja tervise seisundi muutudes sobivamate vastu välja vahetada," selgitas Tiido üürimise kasvu tagamaid. "Üha rohkem vajatakse ka hooldusvoodeid, mis aitavad voodihaigel end kodus mugavamalt tunda ja lähedastel lihtsamini tema eest hoolt kanda," lisas Tiido. Tema sõnul kasutavad abivahendi üürimise võimalust peamiselt just eakad või nende lähedased, samas üüritakse osa abivahenditest ka lastele ja täiskasvanutele.

Kuigi abivajajad on üha teadlikumad, paneb Kadri Tiido siiski südamele, et abivahendi ostmiseks või üürimiseks riikliku soodustusega peavad olema alati kaasas vajalikud dokumendid. "Abivahendikeskusesse asjatu käigu vältimiseks tuleb lisaks isikut tõendavale dokumendile ja arstitõendile võtta kindlasti kaasa isikliku abivahendi kaart."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles