Nädala kaja: jäägem viisakaks

Margus Martin. Foto: Meelis Meilbaum

Kuu lõpp on tavapäraselt vallavolikogude istungite aeg. Neljapäeval sattus neid Lääne-Viru omavalitsustes olema lausa kolm: Vinnis, Viru-Nigulas ja Väike-Maarjas. Enamasti on istungil külalisena kohal ka keegi maakonnalehe ajakirjanikest, et lehe tarbeks vallas toimuva kohta uudismaterjali ammutada.

Väike-Maarja vallavolikogu istung oli mõnes mõttes ajalooline, sest esimest korda kogunesid rahvaesindajad Väike-Maarja muuseumi klassiruumi, kus leiti sobiv istekoht vanaaegses koolipingis. Omamoodi koolijuhi või õpetaja rolli täitis teistest pisut eemal laua taga istunud volikogu esimees Ene Preem, tema kõrval vallasekretär. Õhkkond tundus asjalik.

Mõne päevakorrapunkti käsitlemine pani kulmu kergitama: kui vallavalitsuse ametnikest ettekandjad ja küsimustele vastajad täitsid oma rolli korrektselt, jagades viisakalt selgitusi, siis koosolekul esireas istunud ja toimuvat kullipilgul jälginud vallavoliniku Sven Kesleri käitumise kohta sama öelda ei saanud. Ma ei tea, milline must kass on Kesleri ja volikogu esimehe Ene Preemi vahelt läbi jooksnud, kuid stiil, mida volikogu liige istungit juhtinud esimehega suheldes kasutas, jättis kummalise mulje.

Muidugi, inimesed on erinevad nagu ka nende käitumismallid. Kuid enese väljendamiseks ja teistele arusaadavaks tegemiseks on teisi mooduseid kui hääle tõstmine ja – vabandan väljenduse pärast – vestluspartneri peale klähvimine. Paraku just seda volikogu istungil ajuti kuulda võis. Preem pidi seejuures täiskasvanud meest paar korda korrale kutsuma ning talle kehtivaid mängureegleid meenutama.

Ma ei tea, milline must kass on Kesleri ja volikogu esimehe Ene Preemi vahelt läbi jooksnud, kuid stiil, mida volikogu liige istungit juhtinud esimehega suheldes kasutas, jättis kummalise mulje.

Võibolla oli kogu kurja juureks hoopis vallavanem Indrek Kesküla pisike nutitelefon, mille ta tavapäraselt istungist otseülekande tegemiseks kaameraga volikogu liikmete poole oli suunanud. Võimalik, et see tekitas justkui omalaadse seriaali või filmi võtteplatsi efekti: et kui paned kaamera käima, siis elatakse filminäitleja kombel paukselt rolli sisse. Aga oh ei. Kino, teravused ja auru väljalaskmine jätkusid ka siis, kui paarikümne jälgijaga ülekanne läbi oli.

Ehk oleks targem mõelda väikesele lõõgastavale puhkusele ja loodusesse minekule, et nädalaga kogunenud aur välja lasta. Kevade saabudes muutub meid ümbritsev päev-päevalt rõõmsamaks ja värvilisemaks, hallid toonid hajuvad. Märkasin õhtul Väike-Maarjast naastes taevas haneparve. Kevade märk.