Reedel austatakse esimesi parlamendisaadikuid
30. märts 2019, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaba Eesti riigi esimene parlament, mis määras kindlaks Eesti vabariigi tulevase korralduse, oli Asutav Kogu, mis tuli kokku 23. aprillil 1919. Reedel mälestatakse Asutava Kogu liikmeid küünalde süütamisega nende sünnikohtades.
Reedene päev on valitud mälestuspäevaks seetõttu, et 5. aprillil 1919 algasid Asutava Kogu valimised.
Osavõtt valimistest oli väga aktiivne: valimas käis umbes 80 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast. Valimiste korraldus oli demokraatlik, see tähendab, et hääletamisest osavõtuks ei kehtestatud varanduslikku, seisuslikku ega soolist tsensust. Ligi kaks kolmandikku Asutava Kogu 120 kohast said vasakpoolsed erakonnad ning vaid üks kolmandik jäi parempoolsetele. Oma väikese esinduse Asutavas Kogus said rahvusvähemuste erakonnad (baltisakslased ja venelased).
Asutava Kogu suurimateks saavutusteks võib pidada maareformi väljakuulutamist (1919) ja Eesti vabariigi põhiseaduse vastuvõtmist (1920). Küllaltki radikaalse maareformi tulemusena riigistati mõisnikele kuuluv suurmaavaldus (ligi 2/3 maast) ja asuti seda osade kaupa talurahvale jagama. Põhiseadus sätestas, et Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik. Muu hulgas kehtestas see Eesti kodanikele omas ajas üsnagi ulatuslikud vabadused.
Peale selle võeti Asutavas Kogus vastu veel hulgaliselt muid seadusi, mis lõid õigusliku aluse riigi toimima hakkamiseks. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi 20. detsembril 1920. Järgmisel kuul tuli kokku juba Eesti vabariigi korralise parlamendi – riigikogu – esimene koosseis.
Tänapäevaselt Lääne-Virumaalt valiti Asutavasse Kogusse üheksa meest, kellest koguni viis sündisid praeguse Väike-Maarja valla territooriumil.
Johannes Paalberg sündis Liigvalla kandis, kirjanik Eduard Vilde Pudiveres, Karl Inglist Äntus, hilisem riigivanem, mitmekordne minister ja riigikogu esimees Juhan Kukk Kärus ning Karl-August Saar Rastla külas.
Vinni vallas Kütis sündis Viru maavalitsuse esimees, hilisem mitme riigikogu liige ja ka sõjaministri ametit pidanud Mihkel Juhkam. Tapa vallast Kerguta külast on pärit hilisem Tallinna Linnapanga direktor Tõnu Loik, Kadrina vallast Vandu külast aga riigivanema ametiski olnud Otto Strandman ning Haljala vallast Uuskülast kuulus koolimees Jakob Westholm, kellele reedel ka sünnikohas mälestuskivi avatakse.