Esindusmehed üle kaitseväe tulid esimest korda kokku
30. märts 2019, 19:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kogunesid esimest korda ajateenijate esindusmehed väeüksustest üle Eesti Tapa linnakusse, et rääkida üheskoos esindusmeeste institutsioonist ja selle rollist kaitseväes.
"Kaitseväeteenistuse tähtsaim osa on reservteenistus. Hea reservvägi saab eksisteerida vaid siis, kui sellele eelneb hästi organiseeritud ajateenistus," ütles kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm üldkogu avasõnades.
Peastaabi ülem märkis, et esindusmeestel on kandev roll, kujundamaks ajateenistuse nägu ajateenijate ja ülejäänud ühiskonna jaoks. "Esindusmehe roll on väärtuslik, kandke seda vastutust vääriliselt," lisas brigaadikindral Palm.
Esimese esindusmeeste üldkogu peamine eesmärk oli arutleda selle üle, milline on esindusmeeste institutsiooni roll kaitseväes ning milline võiks olla edasine suund. Päevakava oli kirju, esinesid nii ajateenijad, tegevväelased kui ka eri valdkondade spetsialistid.
Ettekannetes jagasid esindusmehed näiteks praktilisi kogemusi, rääkisid probleemidest ja eduelamustest enda väeosades. Kaitseväe hetkeolukorrast õigusvahemehe silmade läbi rääkis kapten Karel Brandt. Ajateenistuskogemuste statistikat tutvustas kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse koordinaator Kairi Talves. Kaitseväeteenistusest üldiselt kõneles kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski. Vahest kõige põletavamast teemast, meditsiinist, rääkis kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti.
Esindusmees on ajateenijate valitud kaasteenija, kes esindab ja kaitseb teenistusküsimustes nende huvisid ajateenistuskoha ülema ees. Esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise kord on sätestatud samanimelises kaitseministri määruses, mis võeti vastu 2003. aastal.