:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2011/12/01/859764t1hc428.jpg)
Kolmapäeval otsustas Väike-Maarja vallavolikogu mitte liituda jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutuse loomisega, olles praeguseks juba neljas omavalitsus, kes on sellise otsuse teinud.
Omavalitsused on jäätmekäitluse sihtasutuse loomises eri meelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on otsustanud peale Väike-Maarja valla sihtasutusega mitte liituda ka Tapa ja Laekvere vald ning Kunda linn.
Vinni valda rajas jäätmekäitluskeskuse MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, mille liikmed on maakonna 14 omavalitsust (v.a Rakvere linn). Jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutuse loomine võimaldaks maakonnas tekkivad jäätmed suunata Ussimäele rajatud jäätmekeskusesse.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus on pannud kokku ka esialgse hinnaprognoosi, mille kohaselt oleks ühe tonni prügi vastuvõtmise hind Ussimäel järgmisel aastal 38,06 eurot, mis on odavam kui üheski teises prügilas. Kuid Ussimäel lisandub 38 eurole veel prügi vedamise hind, mis peab selguma riigihanke käigus.
Väike-Maarja vallavolikogu põhjendab liitumisest keeldumist sellega, et vallavalitsus on andnud ainuõiguse ASile Ragn-Sells korraldatud jäätmeveoks Väike-Maarja vallas.
Samas on Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla küsinud arvamust ka prügiveoettevõttelt. Aktsiaseltsilt Ragn-Sells saadud info kohaselt on neil odavam koguda prügi ümberlaadimispunkti Rakvere külje all ja vedada sealt prügi Suur-Sõjamäe nendele kuuluvasse jäätmekütusejaama. AS Ragn-Sells on seisukohal, et kuna jäätmehoolduseeskiri on osa korraldatud jäätmeveo lepingust, ei teki neil kohustust anda jäätmed üle Ussimäel asuvale jäätmekeskusele, isegi kui jäätmehoolduseeskirja muudetakse.
Indrek Kesküla hinnangul oleks kõige lihtsam hakata valmis ehitatud Ussimäe jäätmekeskust haldama MTÜ-l Lääne-Viru Jäätmekeskus. Juhul kui pakutakse parimat turuhinda, nagu alguses planeeritud, siis sellisel juhul viivadki kõik korraldatud jäätmeveo tegijad oma segaolmejäätmed Ussimäele.
" Algusest peale on kokku lepitud, et MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus hakkab Ussimäel pakkuma teenuseid, mis on konkurentsivõimelised ja loovad eelduse prügiteenuse hinnalangusele. Seega ka kasulikud elanikkonnale,” rääkis Indrek Kesküla volikogu istungil.
Ta lisas, et oluline on aru saada, mida kujutab Ussimäele rajatud jäätmekeskus. See on üks vahejaam, kust jäätmed rändavad edasi, kas Irusse rajatavasse masspõletustehasesse või jäätmekütuse tehastesse. Segaolmejäätmed on vaid üks osa jäätmetest ning Ussimäel on võimalik ära anda ka kõiki teisi jäätmeid.
Laekvere vallavolikogu on teinud samuti otsuse sihtasutusega mitte liituda. Vallavolikogu esimees Margo Klaasmägi ütles, et kui peaks selguma uusi asjaolusid, mis nõuavad otsuse läbivaatamist, siis on volikogu valmis seda tegema.
Praegu on Pandivere piirkonnas MTÜ Roheline Paik koostöös ühiselt nelja omavalitsusega (Laekvere, Rakke, Tamsalu ja Väike-Maarja vald) korraldanud olmejäätmete vedu, kuid iga vallaga on prügivedaja sõlminud siiski eraldi lepingu.
Kundas tuli eile kokku linna majanduskomisjon, kes arutas ka seda, kas saata varem tehtud otsus sihtasutusega mitte liituda volikogusse üle vaatamiseks. Tapa vald on olnud juba varem seisukohal, et ei osale sihtasutuse loomises. “Me ei näe, et see oleks majanduslikult efektiivne,” ütles Tapa vallavanem Alari Kirt.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse juhatuse esimees Toomas Väinaste rääkis, et maakonna omavalitsused otsustasid juunis 2011 moodustada sihtasutuse, et 3,5 miljonit eurot maksma läinud Lääne-Viru Jäätmekeskusel oleks vormiliselt õigus ka majandustegevuseks. Mõne omavalitsuse sellest otsusest taganemine tekitab nii majanduslikke kui juriidilisi probleeme, sest nende nõusolekuga on arvestatud. Kui loobujaid on 3-4, võib sihtasutus jääda ka loomata.
Seni on sihtasutusega liitumise poolt hääletanud Rakvere linna- ning Kadrina, Rakvere ja Vinni vallavolikogu. Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul pooldab omavalitsus jäätmekäitluse haldamiseks sihtasutuse loomist. Samas viitas vallajuht, et prügivedaja võib suuta sihtasutusele tõendada, et tal on odavam vedada prügi Tallinna.
Lankei sõnul on oma viga ka teisel variandil - kuulutada hange prügiveo operaatori leidmiseks. Vallajuhi andmetel pole prügiveofirmad huvitatud sellest, et maksta uues prügilas küsitud 38 eurot tonni eest. See aga tähendab, et omavalitsused ei saa raha laenu tagasi maksmiseks.
Vihula vald kuulutas hiljuti välja jäätmeveo hanke korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks Vihula valla haldusterritooriumi veopiirkonnas. Vihula vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et kuigi vallavolikogu istung, kus otsustatakse liitumine jäätmekäitluse valdkonnas tegutseva sihtasutusega, toimub 8. detsembril, ollakse seisukohal, et kui milleski on kokku lepitud, on sellest taganemine ebasünnis.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegevjuht Margus Maasik on öelnud, et alates sellest aastast on seaduse kohaselt võimalik jäätmeveol kasutada sisetehingut ehk omavalitsusel on õigus vastava juriidilise keha moodustamisel ise jäätmeveoga tegelda. See tähendab, et moodustatud sihtasutus määraks koha ehk Ussimäe jäätmekeskuse ja kuulutaks välja hanke prügi vedamiseks sinna. Seoses jäätmekeskusega on ka rahalised kohustused, sest mittetulundusühingusse kuuluvad neliteist omavalitsust on võtnud 18 miljonit krooni (u 1,15 miljonit eurot) laenu.