Juhtkiri: ühest taskust teise

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eilsel naljapäeval jõudis üleriigilisse meediasse uudis, mis ei olnudki nali: pensionid tegid alates aprillist hüppelise tõusu – koguni 8,4 protsenti. Iga aasta 1. aprillil kõik pensionid indekseeritakse, et hoida neid tasakaalus palkade ja hindade muutusega. Nii suurt tõusu pole meie pensionärid varasematel aastatel lihtsalt näinud ja pensionipäev toob suure tõenäosusega enamiku eakate näole naeratuse.

Vähemalt esialgu, sest olukorral on mitu tahku. Koos pensionidega tõuseb pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukande hind seniselt 7,70 eurolt 8,10 eurole. Tõuseb kütuse hind, mis omakorda kergitab toidukaupade ja teenuste hindasid. Raha liigub lihtsalt ühest taskust teise ning seda, et eakad inimesed pensionivaesusest pääseks, ei paista tegelikult kuskil.

Päev varem, märtsi viimasel kuupäeval, ületas uudisekünnise teinegi tõik, mis pensionisummadest rääkides on suisa humoorikas: kõrgemat palka hakkavad saama president, ministrid, aga ka riigikogulased. Nende palk tõuseb samuti 8,4 protsenti ning riigikogu lihtliikme pangaarvele hakkab iga kuu laekuma 4009 eurot. Lisaks on riigikogu liikmele ette nähtud igasugu hüvitisi, millest pensionär võib vaid und näha.

Tõuseb kütuse hind, mis omakorda kergitab toidukaupade ja teenuste hindasid. Raha liigub lihtsalt ühest taskust teise ning seda, et eakad inimesed pensionivaesusest pääseks, ei paista tegelikult kuskil.

Ei saa salata, et vastutus, mida kannab iga päev üsna priid põlve nautiv vanur või siis president, peaminister, erinevad nagu öö ja päeva. Alatasa avalikkuse tähelepanu all olevad kõrged riigiteenistujad peavadki hästi tasustatud olema, sellele ei vaidle keegi vastu. Aga kes kontrollib riigikogu lihtliikme tööd ja selle tulemust?

2012. aastal panid Kaja Kallas ja hulk teisi poliitikuid kokku dokumendi, mis sõnastab riigikogu liikme hea tava.

Muu hulgas leiab sealt, et riigikogu liige on kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu lugupidav, viisakas ja väldib sobimatut keelekasutust. Riigikogu liige ei anna lubadusi, mille täitmine pole tema pädevuses. Riigikogu liige valmistab ennast riigikogu tööks põhjalikult ette ning täiendab end järjepidevalt, et aruteludes asjatundlikult kaasa rääkida.

Tundub, et selle dokumendi olemasolu on kõik need kõrgepalgalised unustanud, ka need, kes selle koostamise taga seisavad.